Foto: Karmel Kibena | Riina Varol.
Läbi kaheksa aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane, loominguline ja inspireeriv kasutamine disainis. Aina teravamalt püsituva probleemi tuules tuli sel korral autoritel dekonstrueerida enda jaoks kardinad ja luua neile uus identiteet. Protsessi käigus äratasid EKA tudengid ellu 18 eksperimentaalset organismi, millest igaüks jutustab kardinaalselt eri lugu kuid kõik toetavad sama eesmärki – teadvustada meid ümbritseva kesskkonna olukorda ning leida võlu asjadest, mille parim enne on juba möödas. Algmaterjaliks olid seejuures Sunoreki ja Avaeksperdi tootmisest ülejäänud aknaribid, voldikkardinad ning rulood. Lisaks visioonile ja suurele materjalihulgale, käis protsessiga kaasas ka pöörane hulk tööd – näiteks neelas teos “Tants habemenugadel” 150 meetrit metallribi ja 419 kruvi ning “Dardin” nõudis 12 tundi üksnes materjali lihvimiseks. Selleaastasesse installatsiooni disaini on kaasatud ka EKA noored sisearhitektid, kes lisaks näituse kujundusele panustasid ka targa materjalikasutuse läbimõtlemisele. Näiteks on infotahvlid seejuures loodud käsitrükki kasutades, võimaldades ellimineerida vinüülkleepsude kasutuse.
Moedisainer ja valminud vormide juhendaja Liisi Eesmaa sõnab: “Seekordse kursuse üks keerulisemaid küsimusi oli, kuidas panna suhteliselt tuim ja kandiline kardinajääk voolama, roomama ja lendama – luua millestki nii tehislikust midagi orgaanilist ja dünaamilist? Läbi lõputute katsetuste ja puudulike unetundide ärkasid ellu pööraselt põnevad mutant-karakterid. See kursus oli tõeline seiklus ja äge oli olla sellise segase ekskursiooni üks juhte!”.
“Mul oli see kord juhendada kardinaalselt super kamp! Eksperimentaalvorm õpetab lisaks kardina tagant välja mõtlemisele ka hindama oma kardinaalselt ägedate kursusekaaslaste olulisust, kes üksteist läbi loomeprotsessi julgustavad,” nentis kunstnik ja juhendaja Flo Kasearu.
Näitust võõrustab eksperimentaalvormide pikaajaline partner Viru Keskus. Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuhi Kristel Sooaru mõtestab partnerlust järgmiselt: “Teame kõik, et moe- ja tekstiilitööstuse keskkonna jalajälg on üks suuremaid, samas on hulgaliselt väljakutseid materjaliringluse tehnoloogiate ja laiemalt tarba tarbimise osas. Seetõttu on meil heameel teha koostööd EKAga, kes suunab tudengeid läbi vormimängude mõtisklema oma tegevuse sisulise vastutuse peale ning samas suudab selle mõtteprotsessi vormistada visuaalselt huvitavaks lahenduseks. Kutsume kõiki seda ideede tulevärki nautima ning mõtisklema igaühe isikliku jalajälje ja vastustuse peale”.
Teosed on eksponeeritud ligi neljameetristel taaskasutatavatel kangapannoodel, mille autoriks on tunnustatud moefotograaf Riina Varol. Antud ekspositsioon annab külastajale võimaluse aktiivselt kaasa mõelda tarbimisühiskonna kriitiistele aspektidele, viies vaataja omamoodi võimaluste inspiratsioonirännakule.
Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.
Kunstnikud: Helina Raud, Jürgen Sinnep, Hanna Eliise Lahe, Angela Aavik, Meeli Kombe, Anjali Venkatasubramanian, Eleonor Tingas, Pauline Ööpik, Morgan Kinna, Karmel Kibena, Lilli Ann Linno, Anna Maria Teras, Hannabel Kaal, Ringo Roots, Rose-Marie Riitsalu, Vivian Vuks, Epp Vislapuu.
Sisearhitektid: Linda Marie Zimmer, Emily Marin, Simona Aleksandra Porta, Marcus Kask, Susann Vahe, Anni Kärmik, Caitlyn Kesa, Arnold Zagurski, Villem Reimann, Kairi Mändla, Christine Rõõm, Nelelis Tasa.
Reedel, 13. märtsil kell 17.00 on publik oodatud näituse avamisele HOP, Hobusepea ja Draakoni galeriidesse. Kell 18.00 avatakse näitus Vabaduse galeriis ja kell 19.00 Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljonis.
Näitusele esitas oma teosed 437 kunstnikku, kellest žürii valis välja 153 kunstniku ja kollektiivi tööd. Näituse teostest valmivad postkaardi-komplektid, millest külastajad saavad koostada isikliku Kevadnäitus 2026 kataloogi.
Näitusel eksponeerivad oma töid: Aarne Mesikäpp, Aet Ollisaar, Ahti Sepsivart, Aksel Haagensen, Alexei Gordin, Alyona Movko-Mägi, Andres Koort, Andrus Raag, Anna Kõuhkna, Anna Škodenko, Anna-Liisa Kree, Anna-Liisa Sääsk, Anne Parmasto, Anne Türn, Anu Samarüütel-Long, Arne Maasik, Arthur Arula, Asko Künnap, B105 kooseisus Kertu-Liisa Sarap, Oliver Kanniste ja Daria Morozova, Bob Bicknell-Knight, Brenda Purtsak ja Marleen Suvi, Brigit Arop ja Piibe Kolka, Britta Benno, Caroliina Ladva, Danel Ülper, Edgar Tedresaar, Eero Ijavoinen, Elisabet Kiverik, Elo Liiv, Enno Ootsing, Erik Teemägi, Erki Kasemets, Eve Kiiler, Fred Kotkas, Hannah Harkes, Hedi Jaansoo, Heikki Leis, Heli Tuksam, Helle Videvik, Herkki-Erich Merila, Hermes Sarapuu, Hille Palm, Ilme Rätsep, Indrek Köster, Inessa Saarits, Inga Heamägi, Ivar Kaasik, Ivar Veermäe, Jaan Luik, Jane Remm, Jenny Grönholm, Jila Svicevic, Johanna Mudist, Johannes Luik, Jüri Kass, Kadi Kübarsepp, Kai Kiudsoo-Värv, Kairi Orgusaar, Karin Kalman, Kärt Hammer, Katariin Mudist, Kati Kerstna, Katrin Enni, Katrin Pere, Katrin Piile, Kaupo Kikkas, Kertu Tuberg, Kertu-Liisa Sarap, Killu Sukmit, Krista Leesi, Kristel Saan-Soom, Kristi Kangilaski, Kristina Norman, Laivi Suurväli, Leena Kuutma, Lemme Haldre, Liina Kalvik, Liina Leo, Liis Karu, Liisa Jugapuu, Liisa Mudist, Liisi Eelmaa, Liivia Leškin, Lilian Mosolainen, Lilli-Krõõt Repnau, Lisette Sivard, Loora Kaubi, Maarit Murka, Maarja Mäemets, Maiu Mooses, Mall Nukke, Malle Karik-Hallimäe, Manfred Dubov, Mare Saare, Maret Sarapu, Margot Õunapuu, Mari Prekup, Maria Kapajeva, Maria-Kristiina Ulas, Mariann Kallas, Maris Siimer, Markus Kasemaa, Mauri Gross, Meiu Münt, Mihkel Maripuu, Miina Vilo, Naima Neidre, Nils Hint, Orest Kormašov, Ott-Kaspar Sults, Peeter Laurits, Peeter Pere, Piret Rohusaar, Priit Pangsepp, Rait Prääts, Regina-Mareta Soonsein, Reti Saks, Riin Maide, Riina Varol, Rosita Raud, Sasha Tishkov, Sigrid Viir, Siim-Tanel Annus, Sirja-Liisa Eelma, Sofi Aršas, Taavi Suisalu, Tarmo Roosimölder, Tarrvi Laamann, Tea Lemberpuu, Terje Ojaver, Tiina Kaljuste, Tiina Sarapu, Tiina Tammetalu, Tiiu Kirsipuu, Tiiu Pallo-Vaik, Tõnis Jürgens, Toomas Kuusing, Triin Kerge, Uku Sepsivart, Ülle Raadik, Ulvi Haagensen, Uno Roosvalt, Urmas Puhkan, Urve Küttner, Valeri Vinogradov, Valev Sein, Vano Allsalu, Veiko Klemmer, Vello Vinn, Viive Noor, Vilen Künnapu, Virge Jõekalda, Zody Burke.
Kevadnäituse žüriisse kuulusid Cloe Jancis ja Maria Valdma-Härm (Eesti Kunstnike Liidu esindajad), Jüri Mildeberg (Kevadnäitus 2025 publikupreemia laureaat), Madli Ljutjuk (Tallinna Kunstihoone esindaja) ning Riivo Anton (toetajate esindaja).
Traditsiooniliselt panevad Eesti kunstikollektsionäärid ja -toetajad Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamm publiku lemmikkunstnikule välja 6000-eurose auhinna. Kõigi hääletanute vahel loositakse välja NOBA.ac kunstikeskkonna 500-eurone kinkekaart.
Kevadnäitus 2026 on avatud Eesti Kunstnike Liidu vanalinna galeriides 5. aprillini ning Kunstihoone Lasnamäe paviljonis 17. maini.
Inta Ruka sündis 1958. aastal Riias, kus ta elab ja töötab ka täna. Fotograafiaga hakkas ta tegelema noorelt, ajendatuna sügavast uudishimust ümbritsevate inimeste vastu. Kaamerast sai talle viis maailmaga kohtuda. Ruka töötab aeglaselt ja keskendunult, kasutades klassikalist Rolleiflexi statiivil ning toetudes üksnes olemasolevale valgusele. Tema lähenemine on rahulik ja vahetu – fotograafia, mis on ühtaegu otsekohene, intiimne ja lugupidav.
Tänapäeval on Inta Ruka rahvusvaheliselt tunnustatud fotograaf, kes on korraldanud hulga isikunäitusi üle Euroopa ja kelle töid leidub mitmes rahvusvahelises muuseumi- ja erakogus. Näitus „Paigad nimega kodu“ on Fotografiska Tallinnas avatud 14. märtsist ning toob üle 80 fotol kokku kaks seeriat, mis loovad vaikse, kuid võimsa narratiivi üleminekuaja Lätist ja inimestest, kes nimetavad neid paiku oma koduks.
Seeria „Minu maa inimesed“ sai alguse 1983. aastal, mil Ruka hakkas külastama Põhja-Läti Balvi piirkonna külasid. Ligi kahekümne aasta jooksul pildistas ta inimesi, kes olid üle elanud sõja, okupatsiooni ja ulatuslikud ühiskondlikud muutused. Selle seeria piltidele on püütud kodud ja elukeskkonnad, kus puudus elekter, ning eluviis, mis oli juba kadumas – fotodel avaneb lugu maaelust, tööst, mälestustest ja sügavast kuuluvustundest. Seeria „Minu maa inimesed“ esindas Lätit 1999. aasta Veneetsia biennaalil ja sellest sai Ruka rahvusvaheline läbimurre.
Näituse teine seeria „Amālijas iela 5a (Amālija tänav 5a)“ on pikaajaline portreteering 20. sajandi alguses ehitatud elamust Riia kesklinnas. Keset 2000. aastate linnaelu oli Amālija tänaval säilinud ootamatu maailm: kruusateed, tagasihoidlikud toad ja rahulik õhkkond. Nelja aasta jooksul jälgis Ruka hoone elanikke ja sai osaks nende elust – pigem sõbra kui vaatlejana –, jäädvustades aastatel 2004–2008 ligi sadat inimest eri põlvkondadest, kelle igapäevaelud kulgesid samal aadressil. Seeria koosneb peamiselt portreedest, aga ka sündmustest ja hetkedest, mis loovad pildi kodust, milles elati.
Näituse „Paigad nimega kodu“ on kureerinud Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Jessica Jarl ja Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents ning selle esmaesitlus toimub Fotografiska Tallinnas. Lisaks fotodele on näitusel eksponeeritud ka Rootsi filmitegija Maud Nycanderi dokumentaalfilm „Fotograaf Riiast“ (2009), mis avab Ruka elu, isiksust ja loomingut lähedalt.
„Inta Ruka püüab portreteerimise kaudu mõista ja edasi anda iga inimese ainulaadset identiteeti ja elulugu koos selle aja ja keskkonnaga, milles nad elavad. Just see teeb tema fotod eriliseks – neis kohtuvad dokumentaalsus, ehedad keskkonnad ja tugev kunstiline käekiri,“ ütleb Loorents. Ta lisab, et tänu usalduslikule suhtele pildistatavatega mõjuvad Ruka fotod vahel justkui perekonna fotoalbumist.
Reedel, 13. märtsil kell 18.30 toimub näituse avamine koos filmilinastuse ja näitusetuuriga, mida viivad läbi kunstnik Inta Ruka ja kuraator Jessica Jarl. Kunstniku- ja kuraatorituur leiab aset ka laupäeval, 14. märtsil kell 13.00 koos Inta Ruka ning kuraatorite Jessica Jarli ja Maarja Loorentsiga.
Näitus „Paigad nimega kodu“ on Fotografiska Tallinnas avatud 4. oktoobrini.
