Tänasest, 1. detsembrist on Fotografiskas avatud fotograaf Elizaveta Porodina näitus “Maskiga/Maskita“. Kaasaegse moefotograafia hinnatud tegijana on Porodina teinud koostööd paljude moemajade ja rahvusvaheliselt tuntud brändidega. Näitusel saab näha kunstniku viimaste aastate töid nii kunsti- kui ka moefotograafia vallas.

Elizaveta Porodina käekiri on igas pildis eksimatult äratuntav, tema tööd ei kordu, vaid riimuvad ning rabavad värskuse, täpsuse ja intensiivsusega. Porodina looming ühendab avangardseid ja sürrealistlikke motiive ning viib vaataja reaalsusesse, mis on samaaegselt kaasaegne ja nostalgiline, tõeline, aga ka muutlik, nagu peegli tagune, unelmate ja une maailm. “Oma töödega ulatan publikule võtme oma alateadvusesse. Ma palun neil mängida oma arusaamaga reaalsusest ning siseneda koos minuga teise dimensiooni läbi minu valitud osatäitjate, valgustuse ja dekoratsioonide,“ sõnas autor.

Porodina on väga äratuntava, “maaliliku” käekirjaga fotokunstnik, kes nihutab tänapäeva moefotograafia piire. Tema töödele on omane meisterlik fookuse ja valguse käsitlemine, mäng säritusega ja teineteisesse sulanduvad erksad värvikombinatsioonid. Porodina pildid on intiimsed ja õrnad, lummavad ja kauaks mällu jäävad, tema lemmikmotiivideks on klaas ja peegeldus, pisarad ja vesi.

“Olles suur tekstuuride ja peaaegu keelel tuntavate värvide fänn olen ma Elizaveta Porodina töid juba aastaid jälginud ja nautinud. Oma unelmlikus reaalsuses jätab füüsilises ruumis nende fotode vaatamine tunde, nagu need maailmad ja muusad, keda seal esitletakse võiks iga hetk pildist välja astuda ja sinuga liituda seal ringi kõndides. Aga samal ajal on nad ideaalselt kättesaamatud. Nad on elutruult ja emotsionaalselt kohal, hetkes,” kommenteeris näitust kunstilembeline muusik Kitty Florentine.

Porodina peab fotograafi töö tuumaks konkreetse hetke tabamist ja seda, et autor suudaks edasi anda oma nägemuse reaalsusest. Tema töö ei lõpe hea kaadri tabamisega – iga foto taga on hoolikas ettevalmistus ning kõik on detailideni läbi mõeldud. Modell lisab tema sõnul pildile alati juurde oma vaatenurga ning pildistatava ja fotograafi vastastikuses peegelduses tekib dialoog, mis jätkub iga foto vaataja osalusel.

Elizaveta Porodina on sündinud Venemaal, kuid teismelisena kolis ta perega Saksamaale, kus on nüüdseks elanud ja töötanud rohkem kui 20 aastat. Kuigi kunst on alates lapsepõlvest aidanud tal erinevate raskustega toime tulla, sai ta hariduse hoopis kliinilise psühhiaatria alal. Kaamera haaras ta sooviga leida uusi võimalusi end loovalt väljendada. Esmalt pildistas ta sõpru ja juhuslikke olukordi, kuni teda märkasid noored disainerid, kellega koostöö on rajanud tee edule. Vaid mõne aastaga on Porodinast saanud moemaailma üks nõutumaid fotograafe, kelle tähelepanu eest konkureerivad suured moefirmad, et teda ülemaailmsete kampaaniate pildistamisse kaasata.

Näitus “Maskiga/Maskita” võtab kokku autori loomingu viimastel aastatel ning hõlmab tema töid nii kunsti- kui ka moefotograafia vallas. Näituse esmaesitlus toimus eelmisel aastal Stockholmis. Näitus jääb Tallinnas avatuks aprillini 2024.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.