Foto: Elizaveta Porodina
Elizaveta Porodina käekiri on igas pildis eksimatult äratuntav, tema tööd ei kordu, vaid riimuvad ning rabavad värskuse, täpsuse ja intensiivsusega. Porodina looming ühendab avangardseid ja sürrealistlikke motiive ning viib vaataja reaalsusesse, mis on samaaegselt kaasaegne ja nostalgiline, tõeline, aga ka muutlik, nagu peegli tagune, unelmate ja une maailm. “Oma töödega ulatan publikule võtme oma alateadvusesse. Ma palun neil mängida oma arusaamaga reaalsusest ning siseneda koos minuga teise dimensiooni läbi minu valitud osatäitjate, valgustuse ja dekoratsioonide,“ sõnas autor.
Porodina on väga äratuntava, “maaliliku” käekirjaga fotokunstnik, kes nihutab tänapäeva moefotograafia piire. Tema töödele on omane meisterlik fookuse ja valguse käsitlemine, mäng säritusega ja teineteisesse sulanduvad erksad värvikombinatsioonid. Porodina pildid on intiimsed ja õrnad, lummavad ja kauaks mällu jäävad, tema lemmikmotiivideks on klaas ja peegeldus, pisarad ja vesi.
“Olles suur tekstuuride ja peaaegu keelel tuntavate värvide fänn olen ma Elizaveta Porodina töid juba aastaid jälginud ja nautinud. Oma unelmlikus reaalsuses jätab füüsilises ruumis nende fotode vaatamine tunde, nagu need maailmad ja muusad, keda seal esitletakse võiks iga hetk pildist välja astuda ja sinuga liituda seal ringi kõndides. Aga samal ajal on nad ideaalselt kättesaamatud. Nad on elutruult ja emotsionaalselt kohal, hetkes,” kommenteeris näitust kunstilembeline muusik Kitty Florentine.
Porodina peab fotograafi töö tuumaks konkreetse hetke tabamist ja seda, et autor suudaks edasi anda oma nägemuse reaalsusest. Tema töö ei lõpe hea kaadri tabamisega – iga foto taga on hoolikas ettevalmistus ning kõik on detailideni läbi mõeldud. Modell lisab tema sõnul pildile alati juurde oma vaatenurga ning pildistatava ja fotograafi vastastikuses peegelduses tekib dialoog, mis jätkub iga foto vaataja osalusel.
Elizaveta Porodina on sündinud Venemaal, kuid teismelisena kolis ta perega Saksamaale, kus on nüüdseks elanud ja töötanud rohkem kui 20 aastat. Kuigi kunst on alates lapsepõlvest aidanud tal erinevate raskustega toime tulla, sai ta hariduse hoopis kliinilise psühhiaatria alal. Kaamera haaras ta sooviga leida uusi võimalusi end loovalt väljendada. Esmalt pildistas ta sõpru ja juhuslikke olukordi, kuni teda märkasid noored disainerid, kellega koostöö on rajanud tee edule. Vaid mõne aastaga on Porodinast saanud moemaailma üks nõutumaid fotograafe, kelle tähelepanu eest konkureerivad suured moefirmad, et teda ülemaailmsete kampaaniate pildistamisse kaasata.
Näitus “Maskiga/Maskita” võtab kokku autori loomingu viimastel aastatel ning hõlmab tema töid nii kunsti- kui ka moefotograafia vallas. Näituse esmaesitlus toimus eelmisel aastal Stockholmis. Näitus jääb Tallinnas avatuks aprillini 2024.
Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.
Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.
Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.
Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.
Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.
Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.
Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.
Näitusel osalevad kunstnikud: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.
Näitus jääb A-Galeriis avatuks kuni 17.01.2026.
