„See lõõmavale ja palavikulisele suvele tagasivaatav lugu on kui viirastus keset meid praegu ümbritsevat kaamost,“ ütleb koosluse liige Helen Västrik. Teine osapool Ave Vellesalu-Murd täiendab: „Ühtpidi on see kelmikas ja tantsuline, teisalt mõnusalt minnalaskva moega – tuleb, mis tuleb ja saab, mis saab.“
Loo prokrastinatsiooni ülistav laeng ulatub ka filmirežissöör Ivar Murdi käe all valminud videosse, milles näeb moekunstnik Lisette Sivardi sürrealistlikes üle-elusuurustes kostüümides toimetamas nii Vera Vice’i liikmeid kui ka üht Eesti tuntuimat filminägu Rain Tolki. Video fellinilik koloriit ja jantlik teatraalsus pakuvad lõbustavat vaheldust grupi varasemale rafineeritud visuaalesteetikale, säilitades samas selle kõrgmoe reklaamidele omase nihkes detailsuse.
„Flowers on Sunday“ muusika ja sõnad on loonud Vera Vice, loo miksis muusik ja produtsent Mart Avi ning masterdas Martin Kikas Ö Stuudiost. Mõlemad olid tegevad ka Vera Vice’i viimase täispika albumi „Forget Me Not“ kõlapildi viimistlemisel.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.