Foto: Kaader Woody Alleni filmist “Puhas õnn”.
Näha saab maailma kõige tuntumate festivalide auhinnatöid, sealhulgas Cannes´is Kuldse Palmioksa võitnud Justine Triet´ filmi „Langemise anatoomia” ja Veneetsias Kuldlõvi võitnud Yorgos Lanthimose filmi „Vaesekesed”. Samuti on kavas sellised festivalimenukid nagu Aki Kaurismäe „Langenud lehed”, Wim Wendersi „Täiuslikud päevad” või Woody Alleni „Puhas õnn”. Esimest korda Eestis on võimalik vaadata Rainer Sarneti kung fu-komöödiat „Nähtamatu võitlus”. Olgu ka lisatud, et 18 filmi PÖFFi kavast on esitatud mitteingliskeelse filmi Oscarile.
Festivali avafilm, Serbia režissööri Dragan Bjelogrlići põnevusdraama „Süsteemi valvurid” juhatab ühtlasi sisse tänavuse külalismaa Serbia ja tema lähinaabrite Horvaatia, Sloveenia, Põhja-Makedoonia ja Montenegro esindusliku programmi, kus linastub 11 uuemat ja 9 vanemat filmi. Viimased on koondatud eriprogrammi „Jugoslaavia must laine”.
Esimest korda on kavas programm „Vana kuld. Klassika ärkab ellu”, kus linastuvad värskelt restaureeritud Eesti filmid „Jüri Rumm”, „Corrida” ja „Varastatud kohtumine”.
Viiendat korda Euroopa Liidu nõukogu eesistujariigiks olevale Hispaaniale on pühendatud viis tähtfilmi, üks igast kümnendist, sealhulgas juba klassikalised Pedro Almodóvari „Naised närviataki äärel” ja Alejandro Amenábari „Lõputöö”.
PÖFFi keskkonnafilmide programmi, mida tänavu esitleb Euroopa roheline pealinn Tallinn, avab Joosep Matjuse ja Katri Rannastu lühifilm „Rohelisem Tallinn”.
Eesti Olümpiakomitee spordifilmide programmi avafilm on Toomas Lepa „Paul Keres. Kuningas”.
Pimedate Ööde filmifestival leiab tänavu aset 3.–19. novembrini. Uuri lisa poff.ee.
„Jazzkaare jaoks on alati olnud oluline tuua kokku eripalgelisi maailmatasemel muusikuid, kes kannavad endas jazzile omast katsetamisjulgust. Maria Faust, Marquis Hill ning Paula ja Dora Morelenbaum on kõik isikupärased ja tunnustatud artistid, kes näitavad, kui erinev võib jazz olla. Mul on väga hea meel, et just nemad annavad esimese vihje sellest, milliseks kujuneb 2027. aasta festival Jazzkaar,“ sõnab festivali kunstiline juht Anne Erm.
Kevadise Jazzkaare avab Aasta Jazzmuusik 2026 Maria Faust oma võimsa teosega „Marches Rewound & Rewritten“. Jazzkaarel võtab see Eesti üks silmapaistvamaid ja omanäolisemaid kunstnikke koos oma ansambliga Sacrum Facere tähelepanu alla marsimuusika ja selle kaudu ühiskonnas korduvad mustrid – hierarhia, diktatuurid ning propaganda elemendid muusikas ja tekstides. „Marches Rewound & Rewritten“ on Fausti enim tunnustusi pälvinud teos, mille eest pärjati autorit ka Saksa Muusikakriitikute auhinnaga.
27. aprillil esineb esmakordselt Eestis Marquis Hill Blacktet, mida veab hingestatud ja poeetiline trompetist Marquis Hill. Tema toon on ühtaegu sügavalt omanäoline ja samas justkui rännak läbi jazztrompeti ajaloo – selles kajastuvad Miles Davise pingestatud vaikus ja ruumikasutus, Clifford Browni ja Freddie Hubbardi vaieldamatu virtuoossus, Lee Morgani ja Donald Byrdi groove’ist kantud fraasikujundus ning palju muud. Blackteti kontserte iseloomustavad vankumatu, nõtke rütmisektsioon, mille peal tantsivad lüüriline trompet ja sillerdav Rhodesi elektriklaver. Oma karjääri jooksul on Hill esinenud koos paljude jazzimaailma tippudega, nende seas Marcus Miller, Dee Dee Bridgewater, Boney James, Kurt Elling, Joe Lovano ja Hilli Chicago põlvkonnakaaslane Makaya McCraven.
2027. aastal tähistab maailma muusikapere legendaarse Brasiilia helilooja Antônio Carlos Jobimi, hüüdnimega Tom Jobim, sajandat sünnipäeva. 1. mail esitab Jazzkaarel Jobimi loomingut Paula Morelenbaum, kes tunneb tema muusikat läbi-lõhki: Paula laulis kümme aastat Jobimi ansamblis ning kriitikud kiidavad vaimustunult tema tõlgitsuse peent melanhooliat, mis tabab ehedalt bossa nova olemust. Paulaga ühineb tema tütar, 2024. aastal Jazzkaare täissaali võlunud Dora Morelenbaum, kes on üks huvitavamaid noori talente Brasiilia uue muusika laineharjal. Lisaks sooloprojektile on Dora Latin Grammy auhinnaga pärjatud kvarteti Bala Desejo liige.
Tutvu artistidega: jazzkaar.ee/programm
Kevadise jazzipeo esimesed piletid tulevad müüki 29. oktoobril kell 12.00 ja on kiirematele 40% soodsamad.
Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.
Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.
Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.
Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm.
