Marit Ilison on kutsutud osalema mainekale 38. korda toimuvale Hyères moe- ja fotograafiafestivalile Lõuna-Prantsusmaale Villa Noailles’sse, mis tähistab tänavu oma 100. sünnipäeva. Juubeli puhul on üks festivali näitustest „Garde-Robe(s)“ pühendatud villa ekstsentrilisele loovhingest perenaisele Marie-Laure de Noailles’le, keda on peetud 20. sajandi üheks olulisemaks ja mõjukamaks kunstipatrooniks ning kelle ringkonda kuulusid teiste seas näiteks Salvador Dalí, Jean Cocteau, Man Ray ja Luis Buñuel. 

Marit Ilisonil paluti kujutleda, kuidas võiks riietuda avangardset rõivakunsti armastanud Marie-Laure Noailles tänapäeval. Ilison valmistas näituse tarbeks komplekti mustrilistest toon-toonis harmoneeruvatest mantlist ja liibuvast šenillnarmastega ehitud pükstükist. Mantli jaoks kasutatud puuvillane kaamelikarva šenill-žakaardkangas pärineb Ilisoni arhiivist ning oli esmaselt 2017.aastal loodud eritellimusena mainekale luksuspoele Matchesfashion.com. „Mul on hea meel, et see eksklusiivne mõte ja muster elavad nüüd kaua ühes ainulaadsemas moearhiivis maailmas,“ ütleb disainer. Kutsutud loojate seas on näitusele veel kostüümid loonud näiteks Chaneli, Viktor & Rolfi, Lanvini ja Schiaparelli moemajad. 

Ilison osales oma kollektsiooniga Longing For Sleep Hyères’i moevõistlusel 2014. aastal ning on seejärel mitmeid kordi osalenud festivali showroom’ides. Moemaailma ühes olulisimaks ja oodatumaks uue talendi kasvulavaks peetava festivali presidendiks on Hermés’ moemaja endine loovjuht, brändi petit h asutaja ja Ilisoni loomingu asutaja Pascale Mussard, suurimad toetajad teiste seas Chanel ning Prantsuse Kõrgmoeföderatsioon. 

Näitus Villa Noailles’s jääb avatuks 14. jaanuarini 2024 

Marit Ilisoni keep kollektsioonist Longing For Sleep on 6. novembrini 2023 väljas ka Marseille’s MUCEM muuseumis kõrgmoenäitusel „Fashion Folklore“. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.