Alates 6. oktoobrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis ligi kahekümne Riia portselanitehases töötanud disaineri loomingut 1950.–1960. aastatest.

“Näitusele on valitud 37 serviisi ja komplekti. Igal serviisil on oma lugu, mis hõlmab nii disaineri nägemust ja ideed kui ka ajastu tingimusi ja erinevaid aspekte, mis võivad kohati olla vastuolulised. Seega on iga valitud komplekt tähelepanu väärt,” ütleb Riia portselanimuuseumi kuraator Iliana Veinberga.

“Näitusel saab aimu sellest, mis on Riia portselan ja kuidas see välja näeb, millised on ajastule iseloomulikud jooned ja kuidas need ajas muutuvad. Loodetavasti paneb nähtu ka vaatajat mõtisklema selle üle, miks need muutused toimusid ja kuidas jõuti 20. sajandi teise poole disaini, mis nii Lätis kui ka Eestis sündis Nõukogude okupatsiooni tingimustes,” räägib kuraator.

Näitusel joonistvad selgelt välja kaks 1950. aastaid iseloomustavat faktorit. Esiteks oli see II maailmasõja järgne ajastu, kui kasutati palju sõjaeelseid ressursse, millega kaasnesid ideoloogilised vastuolud. Ja teiseks tõi 1950. aastate lõpu Hruštšovi sulaaeg kaasa muutusi, mis ilmnesid selgemalt 1960. aastatel. Ka 1960. aastate esimest poolt võib iseloomustada veel kui “kuldaega” kuuluvaid aastaid, mil sündis sõjajärgsete kümnendite tänaseks ikooniline disain. 1960. aastate lõpuaastail olid juba märgatavad esimesed masstootmise ilmingud.

“Koostöös Riia Portselanimuuseumiga valminud näitus pakub äratundmisrõõmu paljudele – mitmed selle perioodi kujundused olid toorikutena kasutusel Tallinnas tegutsenud Kunstitoodete Kombinaadi portselanimaali ateljees. Need käsitsi maalitud dekooriga vormid jõudsid koos siinsete kunstnike loomingulise panusega ka Eesti kodudesse,” ütleb ETDMi direktor Kai Lobjakas.

ETDMis on võimalus tutvuda ligi kahekümne Riia portselanitehases töötanud disaineri loominguga 1950.–1960. aastatest. Teiste seas on eksponeeritud Anatolijs Travņikovsi, Zina Ulste, Levons Agadžanjansi vormid ning Olga Seļezņova, Tamāra Meija-Bukovska ja Beatrise Kārkliņa dekoorilahendused. Näitus jääb avatuks 21. jaanuarini.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.