Kodumaise moemärgi Karin Raski uue sügistalvise kollektsiooni keskmeks on juba signatuuriks kujunenud rätsepatööna valminud täisvillased talvemantlid. Kuigi seekordne mantlite kollektsioon on suurem kui kunagi varem, on iga mantel ainueksemplar ning räägib oma lugu. 

“Villased mantlid hoiavad soojas ka kõige külmematel talvepäevadel, pakkudes samal ajal kaasaegset luksust ja ajatut elegantsi,” tutvustab Karin Rask lisades, et kollektsioon on inspireeritud argipäeva poeesiast ning sestap on mantlid koorekohvi, kõrge sügistaeva ja asfaltil peegelduvate lompide tooni, vürtsiks on sekka puistatud ka natuke pulgakomme ja sefiiritorti.

Mantlite kollektsiooni toetavad omakorda peenvillased kõrge pihaga püksid ja pehmed pluusid, peenvillased elegantsed kleidid ja seelikud – kõik hooaegade ülesed ja mõeldud kestma mitmeid sügiseid. “Kollektsioonist ei puudu ka sel hooajal meie eriline toode, millega alustasime juba kümme aastat tagasi – kimono!” lisab Karin. “Läbi aasate oleme teinud kimonoid nii siidist kui sametist, nii teksast kui litrist, lühikesi, pikki ja ka täiesti maani voogavaid. Selleski kollektsioonis on kõik eelnimetatud kimonod esindatud!”

Kogu Karin Raski sügistalvine kollektsioon on hoolega läbi töötatud ja vormistatud tervikuks, nii et kõiki tooteid saaks omavahel sobitada. Samuti on tooted mõeldud kestma pikki aastaid, hooaegade üleselt. 

Meenutuseks olgu öeldud, et kõik Karin Raski rõivad valmivad jätkusuutlikult – kasutades hoolega valitud kangajääke või orgaanilist kangast ning ringmajanduse põhimõtteid jälgides. Kõik moemärgi tooted valmivad Tallinnas, Kalamajas kogenud rätsepate poolt ainueksemplarina või väga väikeses tiraažis.

Karin Raski uue kollektsiooniga saab tutvuda Karin Raski stuudios Telliskivi Loomelinnakus, samuti veebipoes karinrask.com. Lisaks on kollektsioon esindatud LEVI disainipoes Solarise keskuses ning disainipoes Eerin Telliskivi Loomelinnakus.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!