Foto: Jane Birkin 2016. aastal Saint Laurent reklaamis.
Kuigi Jane Birkinit seostati enamasti Prantsusmaaga, sündis ta siiski Londonis ning pariislanna sai temast alles 20ndates. Just Pariis oli ka koht, kus ta filmivõtetel kohtus Serge Gainsbourgiga ning muu on, nagu öeldakse, ajalugu. Sealt edasi saavutas ta ka oma rahvusvahelise muusikalise tuntuse, milles võib ennekõike “süüdistada” koos Gainsbourgiga lauldud laulu “Je t’aime… moi non plus”, mis oli oma vabameelse sisu poolest keelatud paljudes maailma riikides.
1970ndateks oli Birkinist saanud ka tõeline stiiliikoon, kelle muretut boho chic stiili veel tänaseni eeskujuks tuuakse.
Ja Hermès Birkin? Väidetavalt juhtus Birkin 1984. aastal istuma lennukis Hermès moemaja tegevdirektori kõrvale. Naine üritas ära mahutada oma nahast käekotti istme kohal asuvasse riiulisse, kuid jäi sellega hätta ning kurtis, et on praktiliselt võimatu leida parajas suuruses weekend-bag’i, mis talle meeldiks. Tulemus? Veel samal aastal anti välja Jane Birkinile pühendatud Hermès Birkin, millest on tänaseks saanud moemaja kõige kallim ja tõenäoliselt maailma kõige kuulsam käekoti mudel.
Uus Fotografiska avatakse Shenzhen Bay piirkonnas, millest on kujunemas üks linna olulisemaid kultuuri- ja innovatsioonikeskusi. Muuseum valmib koostöös Shenzhen Bay MIXC-iga, mis on üks Shenzheni juhtivaid kaubandus- ja kultuurikeskusi.
Sarnaselt teistele Fotografiska majadele ühendab uus asukoht maailmatasemel näitused, publikuprogrammi, restorani, poe ja Fotografiska rahvusvahelise Membership liikmeprogrammi. Aastaringselt avatud muuseum keskendub fotograafiale, visuaalkunstile ja kaasaegsele pildikultuurile ning hõlmab nelja näitusesaali, avalike sündmuste ala, restorani Mona by Fotografiska ning kontseptuaalset disainipoodi.
„Hiina on üks maailma kõige olulisemaid ja kiiremini arenevaid kultuurikeskkondi. Meie pikaajaline eesmärk on olnud luua sealses piirkonnas rohkem kui üks Fotografiska maja ning Shenzhen on selle loomulik järgmine samm,” sõnab Fotografiska juhatuse esimees Yoram Roth. „Viimased aastad Shanghais on andnud meile väärtuslikke kogemusi kohaliku publiku, partnerite ja kultuurimaastiku mõistmisel. Nüüd saame neid teadmisi ja kogemust viia ka Shenzheni.”
„Käesoleval nädalal tähistame Fotografiska Tallinna seitsmendat sünnipäeva ning iga uue Fotografiska maja avamine maailmas tuletab meelde, kui märgiline on meie roll esimese Fotografiska majana väljaspool Stockholmi,” ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Iga uus maja annab ka meile võimaluse olla osa üha põnevamast globaalsest võrgustikust, tunnetada eri paikade väljakutseid ja tulevikutrende ning samal ajal jagada kõikjal sama missiooni – inspireerida uusi vaatenurki ja luua teadlikumat maailma. On suur rõõm, et saame oma rahvusvahelise ulatuse ja pühendumusega pakkuda fotokunstnikele globaalset lava, mille sarnast varem ei ole olnud.”
2010. aastal Stockholmis avatud Fotografiska on tänaseks kujunenud üheks maailma mõjukamaks fotograafia-, kultuuri- ja visuaalkunstiplatvormiks. Lisaks Stockholmi, Tallinna, Berliini ja Shanghai majadele avatakse lähiaastatel ka Fotografiska Oslo. Ühiselt loovad Fotografiska majad rahvusvahelise kultuurivõrgustiku, mis toob kokku maailma tunnustatuimad kunstnikud, uued talendid ja miljonid külastajad üle ilma.
Kunstimessile Foto Tallinn laekus tänavu rekordarv taotlusi, kõrget taset ja mitmekülgset lähenemist kaasaegsele fotokunstile tõstsid esile kõik žüriiliikmed. „Esitatud tööde üldine tase oli kõrge, mis tegi valiku- ja hindamisprotsessi nii konkurentsirohkeks kui ka kaasahaaravaks,” kommenteeris sündmuse kunstiline juht Lilian Hiob-Küttis. “Läbivate teemadena kerkisid esile identiteet, mälu ja tähenduse konstrueerimine. Seda läbi tähelepanu suunamise näiliselt marginaalsetele detailidele. See fookus on eriti aktuaalne ajal, mil piltide ja informatsiooni üleküllus on häirivalt intensiivne. Kunstnikud uurivad, kuidas maailm on struktureeritud ning kuidas kujundatakse vaataja taju ja tähendusi,“ lisas ta.
Žüriiliikme Sara Giuliattini sõnul eristusid tema jaoks projektid, mis uurisid fotograafilise meediumiga seotud algupäraseid küsimusi: eksperimentaalsed lähenemised, mis seadsid kahtluse alla fotograafia olemuse, küsides selle aine enda järele. „Leian, et osalejate lõplik valik on heterogeenne ja mitmetahuline, mis katab kaasaegse loomingulise väljenduse laia spektri. Käsitletavad teemad ja kasutatud materjalid on mitmekesised ning saavad olema põnevad avastused kunstiarmastajatele ja kollektsionääridele,“ kirjeldas Giuliattini.
Tänavusel Foto Tallinnal on esindatud senisest oluliselt rohkem kunstigaleriisid — 16 galeriid tutvustamas kokku 30 kunstniku teoseid. “Osalevad galeriid on rahvusvaheliselt tunnustatud tegijad, kes osalevad regulaarselt maailma juhtivatel kunstimessidel,“ sõnas Lilian Hiob-Küttis. Galeriide valiku kõrval saab eesseisval kunstisündmusel tutvuda ka 15 eraldiseisvalt kandideerinud kunstniku loomingu ja kunstnike endiga, kes on messil kohal oma teoseid tutvustamas. „Külastajad – olgu nad kunstikogujad, kuraatorid või kunstihuvilised – võivad oodata kõrgel tasemel rahvusvahelist kunstimessi, mille põhirõhk on sel korral Balti- ja Põhjamaade galeriidel ning kunstnikel,” lisas Hiob-Küttis.
Foto Tallinn 2026 osalevad kunstigaleriid ja nende esindatavad kunstnikud: ALMA & (LV): Rasa Jansone (LV), Vika Eksta (LV); ASNI (LV): Agate Tūna (LV); Drifts (LT): Janina Sabaliauskaitė (LT/UK); FOKU Gallery (EE): Johanna Adojaan (EE), Roman-Sten Tõnissoo (EE), Tanja Muravskaja (EE), Tuukka Kaila (FI/EE); Gallery Halmetoja (FI): Antti J. Leinonen (FI), Elina Brotherus (FI); Helsinki Contemporary (FI): Emma Sarpaniemi (FI); ISSP Gallery (LV): MAREUNROL (LV), Rūta Kalmuka (LV); Kogo Gallery (EE): Kristina Õllek (EE), Līga Spunde (LV); Maksla XO (LV): David Penny (UK), Roman Korovin (LV); Punctum Gallery (EE): Joosep Kivimäe (EE), Kristine Krauze-Slucka (LV); SIC (FI): Sauli Sirviö (FI); Temnikova & Kasela Gallery (EE): Flo Kasearu (EE), Krista Mölder (EE), Sigrid Viir (EE); Kaunite kunstide akadeemia / Uniarts Helsinki (FI): Ananya Tanttu (FI), Diana Luganski (FI), Erkki Huilla (FI); TOBE Gallery (HU): Kincső Bede (RO); Tütar Gallery (EE): Dénes Farkas (EE/HU); Vasli Souza (NO): Hilla Kurki (FI), Taavi Rekkaro (EE).
Ning eraldiseisvalt kandideerinud kunstnikud: Bob Bicknell-Knight (UK/EE), Elena Kristofor (UA/AT), Francesca Marengo (IT/UK), Gedvile Tamosiunaite (LT/DE), Jói Kjartans (IS/NO), Liina Leo (EE), Maria Kapajeva (EE/UK), MAryam Touzani (NL/MA), Mia Dudek (PL/PT), Naguel Rivero (AR/FR), Paul Kuimet (EE), Sarah Stone (UK/BE), Saskia Reis (DE), Sofia Runarsdotter (SE), Thordis Wolf (AT).
Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses. Uuri lisa fototallinn.ee.
