Pühapäeval jõudsid maailmani kurvastavad uudised. 76-aastaselt lahkus meie seast Briti päritolu näitleja, laulja ja igavene stiiliikoon Jane Birkin.

Kuigi Jane Birkinit seostati enamasti Prantsusmaaga, sündis ta siiski Londonis ning pariislanna sai temast alles 20ndates. Just Pariis oli ka koht, kus ta filmivõtetel kohtus Serge Gainsbourgiga ning muu on, nagu öeldakse, ajalugu. Sealt edasi saavutas ta ka oma rahvusvahelise muusikalise tuntuse, milles võib ennekõike “süüdistada” koos Gainsbourgiga lauldud laulu “Je t’aime… moi non plus”, mis oli oma vabameelse sisu poolest keelatud paljudes maailma riikides.

1970ndateks oli Birkinist saanud ka tõeline stiiliikoon, kelle muretut boho chic stiili veel tänaseni eeskujuks tuuakse. 

Ja Hermès Birkin? Väidetavalt juhtus Birkin 1984. aastal istuma lennukis Hermès moemaja tegevdirektori kõrvale. Naine üritas ära mahutada oma nahast käekotti istme kohal asuvasse riiulisse, kuid jäi sellega hätta ning kurtis, et on praktiliselt võimatu leida parajas suuruses weekend-bag’i, mis talle meeldiks. Tulemus? Veel samal aastal anti välja Jane Birkinile pühendatud Hermès Birkin, millest on tänaseks saanud moemaja kõige kallim ja tõenäoliselt maailma kõige kuulsam käekoti mudel. 

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna Grand Prix ja sellega kaasneva 2000-eurose preemia pälvis sel aastal Eesti Kunstiakadeemia lõpetaja Mara Kirchberg. Rahvusvaheline žürii tõstis esile kunstniku eristuvat ja küpset käekirja ning tema loomingus käsitletud teemade aktuaalsust. Ka publikupreemia tuli Eestisse – veebihääletusel kogus kõige enam hääli Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetaja Kirke Kuiv, kelle eksperimentaalne fotoseeria uurib inimkogemust ja selle emotsionaalset keerukust. Lisaks pälvis Kirke Kuiv Fotografiska Auhinna. 

Noore Maalikunstniku Auhinna, mille rahaline väärtus on 1000 eurot, võitis Helsingi kunstiülikooli Uniarts vilistlane Johanna Saikkonen. Tema õlimaalid käsitlevad egoismi ja enesepettuse teemasid.

Eesti Kunstiakadeemia galeristi ja žürii liikme Kaisa Maasiku sõnul tõusis Mara Kirchbergi lõputöö „Lekkiva naha toitmine“ teiste seast selgelt esile. „Teos on äärmiselt aktuaalne, kuna käsitleb hoole temaatikat – seda eelkõige igapäevase töö kaudu, mida kunstnik tegi teose eksponeerimise ajal, seda pidevalt hooldades. Installatiivsed filtrisüsteemid hõivasid totaalselt Uus Rada galerii ning avasid kohale omast spetsiifikat, samas pannes läbi visuaalse sarnasuse naha ja kehavedelikega mõtlema kehalisusele ja inimsüsteemi haprusele,” selgitas Maasik.

Konkursi algataja ja NOBA.ac kunstikeskkonna asutaja Andra Orn avaldas heameelt, et pärast mitmeid aastaid pälvis konkursi peapreemia taas Eesti autor. „Viimati võitis konkursi 2016. aastal Juhan Soomets heliinstallatsiooniga „The Artists’ Room“. Sel ajal kandis konkurss veel nime Baltikumi Noore Kunstniku Auhind, kuid tänaseks on see märkimisväärselt kasvanud – liitunud on mitmed Põhjamaade kunstiakadeemiad ning osalejate arv on mitmekordistunud. See muudab Mara Kirchbergi võidu veelgi olulisemaks,“ selgitas Orn.

Kui Soometsa peapreemia pälvinud teost eksponeeriti auhinna raames Läti Kunstimuuseumis ja ArtVilniuse kunstimessil, siis ka sel korral avanevad konkursil silma paistnud autoritel võimalused oma tööde tutvustamiseks – valikut  nomineeritud kunstnike teostest saab näha 2025. aastal Läti Kunstiakadeemia galeriis Pilot ja ArtDepoo galeriis Eestis. Paljudele kunstnikele on võimalus oma töid rahvusvaheliselt eksponeerida hindamatu väärtusega, mistõttu on konkurss oluline platvorm noorte kunstnike karjääri edendamiseks.

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind on ainulaadne rahvusvaheline konkurss, mille eesmärk on toetada bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavaid noori kunstnikke nende karjääri alguses. 2016. aastal Nordic Baltic Art Center NOBA ja regiooni kunstiakadeemiate koostöös algatatud konkurss aitab esile tuua lõputöid ja noori talente, pakkudes kunstiprofessionaalidele ja publikule võimalust avastada lähiriikide suundumusi. 

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkursil osaleb sel aastal 23 Eesti kunstnikku, sealhulgas 14 Eesti Kunstiakadeemia ja 9 Kõrgem Kunstikool Pallas lõpetajat, kelle teosed võistlevad 10. novembrini Publikupreemia nimel. Üheksandat korda toimuvast rahvusvahelisest konkursist võtab kokku osa 135 kunstnikku viiest riigist  – Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist  –  seda 283 teosega.

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhind on rahvusvaheline konkurss, mis on loodud 2016. aastal Nordic Baltic Art Center NOBA poolt koostöös piirkonna kunstiakadeemiate ja ülikoolidega. Konkurss pöörab tähelepanu just bakalaureuse- ja magistriõpinguid lõpetavatele ja karjääri alustavatele kunstnikele. Sellel aastal võtavad konkursist osa Eesti Kunstiakadeemia, Kõrgem Kunstikool Pallas, Läti Kunstiakadeemia, Vilniuse Kunstiakadeemia, Helsingi Kunstiülikool (Uniarts Helsinki), Turu Rakenduskõrgkool ning Rootsi suurim kunstikõrgkool Konstfack. Konkurss toetab lõpunäitusi ja aitab noortel kunstnikel saavutada rahvusvahelist nähtavust, samas pakkudes ka laiemale publikule kui ka erialaspetsialistidele ühtset ja terviklikku võimalust avastada lähiriikide talente ning suundumusi.

Andra Orni sõnul näitab osalejate rohkus kui oluline on kunstnikel olla nähtav “Konkursil osalemine annab kunstiakadeemiate lõpetajatele võimaluse silma paista nii publiku kui eriala spetsialistide seas ning leida uusi võimalusi rahvusvahelisel areenil. Kunstnikud toovad esile ka olulisust olla osa regionaalsest kogukonnast, mis annab võimaluse võrdlusmomendiks naaberriikide loojate vahel. Lisaks pakub konkurss nähtavust ja kättesaadavust, milleta tänapäeval on üsna raske hakkama saada,” lisab Orn.

Publikuhääletus toimub kuni 10. novembrini kunstikeskkonnas NOBA.ac, kus on võimalik tutvuda kõigi konkursil osalevate noorte kunstnike ja nende teostega ning hääletada kuni 5 lemmikteose poolt.

Tutvu konkursitöödega ja anna oma hääl siin!

Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkursi Grand Prix pälvib 2000 euro suuruse rahalise auhinna,  Maalipreemia laureaati tunnustatakse 1000-eurose rahalise preemiaga, lisaks mitmeid auhindu kunstiresidentuuride ja näituste näol.