Meil on rõõm vahendada üks suurepärane uudis – kodumaine disainer Marit Ilison osaleb vastavatud kõrgmoenäitusel Prantsusmaal ja seda koos selliste ikooniliste moemärkidega nagu Chanel, Dior, Hermès ja Balenciaga.

Nimelt on käesolevast nädalast Prantsumaal Marseille’s MUCEM muuseumis avatud ainulaadne kõrgmoenäitus “Fashion Folklore”, kuhu on moemaailma tippude nagu Chanel, Dior, Hermès ja Balenciaga kõrval kutsutud osalema ka Eesti disainer Marit Ilison ja tema vintage tekkidest valmistatud kollektsioon “Longing For Sleep”.

“Esitlesin esimest “Longing For Sleep” kollektsiooni 10 aastat tagasi ning mul on ülimalt hea meel ja väga suur au, et minu niivõrd isiklikku, südamest tulnud ja kohapõhist ideed tunnustatakse sellisel rahvusvahelisel tasemel. Ma ei oleks kunagi osanud sellest unistada,” ütleb Marit Ilison.

Kollektsioon “Longing For Sleep” on oma nime saanud Tšehhovi novelli “Magada tahaks” järgi ning inspireeritud põhjamaisest talvisest kaamosest ja soovist sel ajal päev läbi teki sees uneleda. Mantlite sisemusi ehtivad luksuslikud kristalltikandid süboliseerivad ühelt poolt inimese säravat sisemaailma, teiselt poolt aga vastuolulist kriipivat südametunnistust, mis kui liivaterad külje all uinuda ei lase, meenutades, et millegi saavutamiseks tuleb tõusta ja tegutsema hakata. MUCEM’i muuseumikogu ja näituse jaoks valmistas Ilison kristalltikanditega ehitud keebi, milleks kasutatud nõukogude-aegne tekk on pärit Kadrina lasteaiast.

Marit Ilisoni loomingut on rahvusvaheliselt tunnustatud varemgi ning see jätkab oma edulugu. “Näitus “Fashion Folklore” vaatleb traditsiooniliste rahvarõivaste suhet ja mõjutusi kaasaja moes ning Ilisoni looming on ideaalne näide sellisest lähenemisest. See on näide väga isiklikust läbitöötatud ja tähenduslikust ideest koos asukohapõhisest kontseptsiooniga, mis eri tahke põimides mõjub rahvusvahelises kontekstis ainulaadselt, ajakohaselt ning kauakestvalt, nagu rahvarôivadki,” selgitab näituse tausta ja valikuid kuraator Aurélie Samuel.

Muide, näitusel on väljas veel Eestiga seotud esemeid – muuseumi kogusse kuuluvad ka kaks seto särki.

Näitus “Fashion Folklore” Marseille’s MUCEM muuseumis on avatud 11. novembrini 2023.

Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.