Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE ’23 avamise raames jagati käesoleval nädalal Noore kunstniku, Noore disaineri ja Noore tarbekunstniku preemiad. Preemiad andis üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Heidy Purga, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, TASE ’23 lõputööde festivali korraldaja Pire Sova, EKA disainiteaduskonna ja vabade kunstide teaduskonna dekaanid ning žürilide liikmed.

Noore Kunstniku preemia magistri taseme laureaat on kaasaegse kunsti tudeng Samuel Lehikoinen, kelle teoses kajastuvad läbi humoorika kerguse keerukad ja aktuaalsed teemad. Autor kasutab vaimukalt ja eneseirooniliselt ära nii rahvuslikke kui ka soolisi stereotüüpe. Veenev ruumilahendus ja kaasahaarav arvutimäng puudutavad sügavalt inimeksistentsi erinevaid nüansse kaasajal. Äramärkimise pälvivad kaasaegse kunsti tudeng Liis Vares põhjalikult läbitunnetatud ruumikasutuse ja koreograafilise strateegia rakendamise eest installatsioonikunstis ning kaasaegse kunsti tudeng Annika Hint betooni valatud alateadlike impulsside ja lapsepõlvemälestuste eest.

Noore Kunstniku preemia bakalaureuse taseme laureaadid on graafika tudeng Mats Johan Soosaar, keda tunnustatakse eneseanalüütilise ja totaalse installatsiooni eest valusatel teemadel ning maali tudeng Tea Lemberpuu, kes pälvib preemia kontseptuaalse mõtlemise ja maali vahendite osava ühendamise eest. Äramärkimise pälvivad graafika tudeng Pavel Dodatko nö hullumeese punk-fantaasia eest laiendatud muusikavideo formaadis, graafika tudeng Johanna Rannu Väike-Õismäe sootsiumi igapäevaelus kogetud poeetika avamise eest ning installatsiooni ja skulptuuri tudeng Lauri Lest puhta ja lihtsa installatiivse lahenduse eest. Komisjoni liikmeteks olid kunstiteadlane Anders Härm ja kunstnikud Kirke Kangro, Krista Mölder, Anna Mari Liivrand ja Pire Sova. Noore kunstniku magistri preemiaga kaasneb näitus Hobusepea või Draakoni galeriis.

Noore tarbekunstniku preemia magistri taseme võitjaks sai ehte ja sepise eriala tudeng Taavi Teevet, tööga “Ridadevahelisel teelahkmel” (juhendajad Eve Margus ja Piret Hirv), mille keskmes on struktuuri ja süsteemiotsingud. Universumi võimaliku tajumise ja maailmade teelahkmetel langetatavate valikute kaardistamine. See on rännak inimteadvuse sügavusse, mille käigus üritatakse sõnastada midagi, mida ei saa sõnadesse panna, sest sõnu, mis suudaks närvi-impulssides kogetava kokku võtta, ei ole veel välja mõeldud. Žürii tõi Taavi Teeveti töö puhul välja “vastuvaidlemist mittesallivalt jõulise terviku, mis ühendab isikliku ja universaalse. Töö on viimistletud, kuid mitte klants. Teevet on läbitunnetatult veenev nii detailis kui tehnoloogiliselt ning on oma protestantlik-dramaatilises lavastuses meisterlik.”

Ära märgiti ka ehte ja sepise tudengi Liisbeth Kirsi töö “Mu sõbrannad on mimmud” (juhendajad Piret Hirv ja Eve Margus) ja keraamika tudengi Haeun Kim`i töö “Taid 2.0 Koostöö tehisintellektiga” (juhendaja Juss Heinsalu). Noore tarbekunstniku magistri taseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis.

Noore tarbekunstniku preemia bakalaureuse taseme võitjaks valiti moedisaini tudeng Lisette Sivard tööga “Kurvad maskotid katkistele inimestele” (juhendajad Rolands Pēterkops, Piret Puppart, Anu Samarüütel-Long). Teos pöörab tähelepanu meie igapäevasele jagatud ruumile, seal valitsevatele kuuluvusnormidele ja jõujoontele. Kellel lubatakse kuuluda, kes paneb paika kuuluvusnormid ning kellel on ligipääs võimule? Avaliku ruumi konfliktidest mõjutatud töö peegeldab ühtlasi ka moe kui meediumi piiratust laiahaardelisele ebavõrdsusele reageerimisel ning otsib ühisruumi demokraatlikku potentsiaali, vaadeldes seda kui kohta, kus etendatakse etendamata. Žürii tõi välja, et vabastava huumoriga puudutab töö kaasajal aktuaalset ja olulist teemat. Armasabitud olendid linnaruumis toovad probleemi isiklikult üldisele ja loovad korrastatud keskkonda hädavajaliku absurdi, et aidata märgata.

Bakalaureuse töödest leidsid äramärkimist ehte ja sepise tudengi Margus Elizarovi “Synopsis” (juhendajad Eve Margus, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs) ja keraamika tudengi Kadri Räisi töö ”Las ma juhatan sind kohale” (juhendaja Laura Põld). Noore terbekunstniku preemia žürii koosseisu kuulusid tarbekunstnikud ja õppejõud Maria Valdma-Härm, Ketli Tiitsar, Tanel Veenre ja Johanna Ulfsak.

Noore disaineri preemia magistri taseme võitjaks sai graafilise disaini üliõpilane Carlo Canún tööga „Infected Lexicon of Language (Nakatunud keeleleksikon)”, mis uurib ja eksperimenteerib keele kui vahendiga, millega kontrollime oma mõtteid ja seega ka reaalsust. Tööks on veebiarhiiv ja installatsioon, mis koondab sõnu ja termineid, et pakkuda välja uus sõnavara. “Nakatunud keeleleksikon” põhineb Canúni enda kogemusel heteronormatiivses, binaarses ja religioosses maailmas. Need sõnad, mis kõnnivad ringi t-särkidel kui liikuvatel plakatitel, lähtuvad tema enda unistustest, mälestustest ja fantaasiatest. Žürii leidis, et Canún annab oma lõputöö projektiga panuse marginaliseeritud gruppide keele, mõtte levikule ja mõistmisele. See on ladusalt argumenteeritud, põhjalik, nauditavalt vormistatud ja aktuaalse sotsiaale mõõtmega interdistsiplinaarne projekt. Žürii innustab Canúni projektiga edasi töötama ning arendama sellest isikunäituse. Ära märgiti ka tudengid Violetta Riidas, Dina Aller, Oliver Long ja Anna Viik.

Noore disaineri preemia preemia bakalaureuse taseme võitjaks hinnati tootedisaini tudeng Erik Heiki Veelmaa tööga „Väikelinnad 2.0 disaini roll Eesti väikelinnade tuleviku kindlustamisel ja transpordi arengusuunad 2050. aastaks“ (juhendaja Janno Nõu), mis uurib Eesti väikelinnade kahanemist ning esitab visioone võimalikest arengusuundadest äärealastumise vältimiseks. Žürii leidis, et Veelmaa projekt on ambitsioonikas, ühiskondlikult oluline ning paistab silma süsteemse teostuse ja uuendusliku lähenemisega. See teenusedisaini näide võiks leida kõlapinda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel väljal. Ära märgiti ka graafilise disaini tudeng Magnus Harjak ja tootedisaini tudeng Kaspar Timm. Noore disaineri preemia žüriisse kuulusid disainerid Sandra Nuut, Kristjan Mändmaa, Pent Talvet, Hans Henrik Schwarz, Geroli Peedu, Margus Tamm ja Maarika Karm.

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ’23 on Tallinna Kunstihoones avatud 1-17. juunil iga päev kell 12.00–18.00. Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.