Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festivali TASE ’23 avamise raames jagati käesoleval nädalal Noore kunstniku, Noore disaineri ja Noore tarbekunstniku preemiad. Preemiad andis üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Heidy Purga, Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, TASE ’23 lõputööde festivali korraldaja Pire Sova, EKA disainiteaduskonna ja vabade kunstide teaduskonna dekaanid ning žürilide liikmed.

Noore Kunstniku preemia magistri taseme laureaat on kaasaegse kunsti tudeng Samuel Lehikoinen, kelle teoses kajastuvad läbi humoorika kerguse keerukad ja aktuaalsed teemad. Autor kasutab vaimukalt ja eneseirooniliselt ära nii rahvuslikke kui ka soolisi stereotüüpe. Veenev ruumilahendus ja kaasahaarav arvutimäng puudutavad sügavalt inimeksistentsi erinevaid nüansse kaasajal. Äramärkimise pälvivad kaasaegse kunsti tudeng Liis Vares põhjalikult läbitunnetatud ruumikasutuse ja koreograafilise strateegia rakendamise eest installatsioonikunstis ning kaasaegse kunsti tudeng Annika Hint betooni valatud alateadlike impulsside ja lapsepõlvemälestuste eest.

Noore Kunstniku preemia bakalaureuse taseme laureaadid on graafika tudeng Mats Johan Soosaar, keda tunnustatakse eneseanalüütilise ja totaalse installatsiooni eest valusatel teemadel ning maali tudeng Tea Lemberpuu, kes pälvib preemia kontseptuaalse mõtlemise ja maali vahendite osava ühendamise eest. Äramärkimise pälvivad graafika tudeng Pavel Dodatko nö hullumeese punk-fantaasia eest laiendatud muusikavideo formaadis, graafika tudeng Johanna Rannu Väike-Õismäe sootsiumi igapäevaelus kogetud poeetika avamise eest ning installatsiooni ja skulptuuri tudeng Lauri Lest puhta ja lihtsa installatiivse lahenduse eest. Komisjoni liikmeteks olid kunstiteadlane Anders Härm ja kunstnikud Kirke Kangro, Krista Mölder, Anna Mari Liivrand ja Pire Sova. Noore kunstniku magistri preemiaga kaasneb näitus Hobusepea või Draakoni galeriis.

Noore tarbekunstniku preemia magistri taseme võitjaks sai ehte ja sepise eriala tudeng Taavi Teevet, tööga “Ridadevahelisel teelahkmel” (juhendajad Eve Margus ja Piret Hirv), mille keskmes on struktuuri ja süsteemiotsingud. Universumi võimaliku tajumise ja maailmade teelahkmetel langetatavate valikute kaardistamine. See on rännak inimteadvuse sügavusse, mille käigus üritatakse sõnastada midagi, mida ei saa sõnadesse panna, sest sõnu, mis suudaks närvi-impulssides kogetava kokku võtta, ei ole veel välja mõeldud. Žürii tõi Taavi Teeveti töö puhul välja “vastuvaidlemist mittesallivalt jõulise terviku, mis ühendab isikliku ja universaalse. Töö on viimistletud, kuid mitte klants. Teevet on läbitunnetatult veenev nii detailis kui tehnoloogiliselt ning on oma protestantlik-dramaatilises lavastuses meisterlik.”

Ära märgiti ka ehte ja sepise tudengi Liisbeth Kirsi töö “Mu sõbrannad on mimmud” (juhendajad Piret Hirv ja Eve Margus) ja keraamika tudengi Haeun Kim`i töö “Taid 2.0 Koostöö tehisintellektiga” (juhendaja Juss Heinsalu). Noore tarbekunstniku magistri taseme preemiaga kaasneb näitus HOP galeriis.

Noore tarbekunstniku preemia bakalaureuse taseme võitjaks valiti moedisaini tudeng Lisette Sivard tööga “Kurvad maskotid katkistele inimestele” (juhendajad Rolands Pēterkops, Piret Puppart, Anu Samarüütel-Long). Teos pöörab tähelepanu meie igapäevasele jagatud ruumile, seal valitsevatele kuuluvusnormidele ja jõujoontele. Kellel lubatakse kuuluda, kes paneb paika kuuluvusnormid ning kellel on ligipääs võimule? Avaliku ruumi konfliktidest mõjutatud töö peegeldab ühtlasi ka moe kui meediumi piiratust laiahaardelisele ebavõrdsusele reageerimisel ning otsib ühisruumi demokraatlikku potentsiaali, vaadeldes seda kui kohta, kus etendatakse etendamata. Žürii tõi välja, et vabastava huumoriga puudutab töö kaasajal aktuaalset ja olulist teemat. Armasabitud olendid linnaruumis toovad probleemi isiklikult üldisele ja loovad korrastatud keskkonda hädavajaliku absurdi, et aidata märgata.

Bakalaureuse töödest leidsid äramärkimist ehte ja sepise tudengi Margus Elizarovi “Synopsis” (juhendajad Eve Margus, Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs) ja keraamika tudengi Kadri Räisi töö ”Las ma juhatan sind kohale” (juhendaja Laura Põld). Noore terbekunstniku preemia žürii koosseisu kuulusid tarbekunstnikud ja õppejõud Maria Valdma-Härm, Ketli Tiitsar, Tanel Veenre ja Johanna Ulfsak.

Noore disaineri preemia magistri taseme võitjaks sai graafilise disaini üliõpilane Carlo Canún tööga „Infected Lexicon of Language (Nakatunud keeleleksikon)”, mis uurib ja eksperimenteerib keele kui vahendiga, millega kontrollime oma mõtteid ja seega ka reaalsust. Tööks on veebiarhiiv ja installatsioon, mis koondab sõnu ja termineid, et pakkuda välja uus sõnavara. “Nakatunud keeleleksikon” põhineb Canúni enda kogemusel heteronormatiivses, binaarses ja religioosses maailmas. Need sõnad, mis kõnnivad ringi t-särkidel kui liikuvatel plakatitel, lähtuvad tema enda unistustest, mälestustest ja fantaasiatest. Žürii leidis, et Canún annab oma lõputöö projektiga panuse marginaliseeritud gruppide keele, mõtte levikule ja mõistmisele. See on ladusalt argumenteeritud, põhjalik, nauditavalt vormistatud ja aktuaalse sotsiaale mõõtmega interdistsiplinaarne projekt. Žürii innustab Canúni projektiga edasi töötama ning arendama sellest isikunäituse. Ära märgiti ka tudengid Violetta Riidas, Dina Aller, Oliver Long ja Anna Viik.

Noore disaineri preemia preemia bakalaureuse taseme võitjaks hinnati tootedisaini tudeng Erik Heiki Veelmaa tööga „Väikelinnad 2.0 disaini roll Eesti väikelinnade tuleviku kindlustamisel ja transpordi arengusuunad 2050. aastaks“ (juhendaja Janno Nõu), mis uurib Eesti väikelinnade kahanemist ning esitab visioone võimalikest arengusuundadest äärealastumise vältimiseks. Žürii leidis, et Veelmaa projekt on ambitsioonikas, ühiskondlikult oluline ning paistab silma süsteemse teostuse ja uuendusliku lähenemisega. See teenusedisaini näide võiks leida kõlapinda nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel väljal. Ära märgiti ka graafilise disaini tudeng Magnus Harjak ja tootedisaini tudeng Kaspar Timm. Noore disaineri preemia žüriisse kuulusid disainerid Sandra Nuut, Kristjan Mändmaa, Pent Talvet, Hans Henrik Schwarz, Geroli Peedu, Margus Tamm ja Maarika Karm.

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ’23 on Tallinna Kunstihoones avatud 1-17. juunil iga päev kell 12.00–18.00. Lõputööde digitaalset kataloogi saab külastada veebilehel tase.artun.ee. 

Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

Jazzkaare kontserthooaja Sügisjazz kogu programm on nüüd avalik. Kavasse lisandusid loodushelides kümblev prantsuse ansambel Séverine Morfin Mad Maple ja virtuoosne trio HAEZZ Austriast. Tänavuse programmi teeb eriliseks koostöö Disainiööga – 4. oktoobril saab Krulli kvartalis tähistada disainifestivali 20. sünnipäeva I Wear* Experimenti eksklusiivse kontsertkava rütmides.

“Jazzkaar armastab head disaini ja on rõõm, et just Disainiöö juubelil saame nende festivalile külla minna ning pidada koos maha ühe ägeda peo koos kordumatu I Wear* Experimentiga. Palju õnne, armas Disainiöö!“ rõõmustab festivali kunstiline juht Anne Erm. „Lisaks on hea meel pakkuda avastamisrõõmu meie publikule, minna esimest korda Jazzkaare kontserdiga Krulli kvartalisse ja muuta remonditsehh üheks õhtuks ägedaks kontserdisaaliks.“

„Meil on suur rõõm tähistada Disainiöö juubelit koos väärika Jazzkaarega, sest jazz on meie tiimi lemmikžanr. Elav muusika on saatnud Disainiööd juba esimesest festivalist alates, olles lahutamatu osa selle loomingulisest vaibist ja eksperimentaalsest meeleolust,“ tervitas koostööd Eesti Disainerite Liidu (EDL) president ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.

Energiast pulbitsev ja alati eepiline I Wear* Experiment tuleb laupäeval, 4. oktoobril Krulli remonditsehhi lavale eksklusiivse ja ambitsioonika erikavaga, et esitada publikule senikuulmata uusi lugusid ja esitleda värsket singlit „Forest Fire“. Kontsert kujuneb akustilisest vaatemängust, kus kõlavad lisaks triole nii taustavokaalide kui ka gamba, harfi ja kontrabassi kutsuvad helid, täielikuks elektrooniliseks kütteks.

Omakorda 20. septembril muutub Fotografiska Tallinn loodusfilmi helimaastikuks – prantsuse ansambli Séverine Morfin Mad Maple muusikas kohtuvad vioola, klarnet, kitarr ja värvielemendina loodushääled, mis sulanduvad suurepäraselt instrumentide akustilise kõlaga. Samal nädalavahetusel, 21. septembril mängib Austria ansambel HAEZZ Philly Joe’s jazziklubis muusikat, mis teeb meeled erksaks. Omanäoline koosseis – trompet, tenorsaksofon ja kontrabass – lisab trio muusikale huvitavaid värve ja eripära ning nende looming on toonud neile nominatsioonid nii Austria kui ka Saksamaa jazziauhindadel.

Lisaks leiab Sügisjazzi programmist kaks varem avalikustatud kontserti – Argo Vals esitleb oma uut albumit „Lavendel“ 4. septembril Fotografiska Tallinnas ning 18. oktoobril annavad Raul Vaigla, Marie Vaigla ja Tero Saarti kavaga „Thulest viidud“ Kumu auditooriumis kontserthooajale kauni lõppakordi.

Sügisjazz 2025 toimub 4. septembrist 18. oktoobrini. Kogu programm on nüüd avalik kodulehel ja piletid müügil.