Foto: Shoplifteri töö "Smiley".
Shoplifteri esimene isikunäitus Eestis on spetsiaalselt Kai jaoks loodud monumentaalne ruumiinstallatsioon, kus värviküllane kiudmass ripub labürindina vaataja ümber. Kunstnik on eelkõige tuntud kogu ruumi hõlmavate mitmevärviliste keskkondade poolest, mida on nimetatud nii karvaseks muinasjutumetsaks kui juuksekatedraaliks. Tema humoorikad ja maagilised installatsioonid pakuvad rõõmu nii suurtele kui väikestele külastajatele ning on teinud Shoplifterist rahvusvahelise publikulemmiku.
Juuksed – nii naturaalsed kui sünteetilised on kunstniku eelistatuim materjal ja kirglik tähelepanu objekt. “Mulle meeldib töötada materjaliga, mida ei peeta piisavalt väärtuslikuks kunsti jaoks. Samas ma manipuleerin seda viisil, et tulemuseks on erilised popkunsti teosed. Kai ruum oma kõrge kaarja laega oli minu jaoks väga inspireeriv, nii et otsustasin teha Eesti publikule uue teose. Omamoodi juustest katedraal endises allveelaevatehases on olnud üks põnevamaid väljakutseid minu jaoks,” kommenteeris kunstnik.
‘‘Hüpervõrgu‘‘ valmimine oli tiimitöö, sest karvamassi ettevalmistus värvide kaupa võttis aega kolm kuud – sellega töötas kunstniku stuudios Reykjavikis terve grupp abilisi ja vabatahtlikke. Kunstnik käib sünteetilise karvaga vastutustundlikult ümber ning igal uuel näitusel on taaskasutatud kujul uuesti vormitud vanem materjal.
Kunstniku taustast ka. Hrafnhildur Arnardóttir (1969), kunstnikunimega Shoplifter, on Islandilt pärit kaasaegne kunstnik, kes töötab sünteetilise ja loomuliku karvaga. Arnardóttir kolis 1994. aastal New Yorki, kus ta nime hääldati sarnaselt väljendiga Shoplifter (inglise keeles poevaras), millest sai tema kunstnikunimi. Oma 2019. aastal Veneetsia biennaalil eksponeeritud Islandi paviljoni teose ‘‘Chromo Sapiens‘‘ alaliseks näitamiseks asutas ta 2022. aastal Reykjavikis endises pommivarjendis eramuuseumi. Hiljutised isikunäitused on toimunud ARoSe kunstimuuseumis (2021), Reykjaviki kunstimuuseumis (2020) ja Kiasmas (2019). Tegemist on tõelise kunsti ja disaini multitalendiga, kes on teinud mitmeid koostööprojekte kunstnike ja disaineritega üle maailma, näiteks kavandanud muusik Björki albumikaane jaoks juustest maski ning töötanud tuntud brändidega nagu Comme des Garcon, Moncler, Nike, HAY ja &Other Stories.
Näitus “Hüpervõrk” jääb Kai kunstikeskuses avatuks 26. novembrini.
Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?
Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.
“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”
Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist.
Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.
„Hõimulõim“ on näitus, mis põimib soome-ugri pärimuse kaasaegsesse moeloomesse. See on austusavaldus rikkalikule kaasavarale, mille püsimine sõltub sellest, kui oskuslikult suudame seda oma tänasesse ellu kanda.
Näitusel on eksponeeritud üheksa soome-ugri rahva disainerite looming. Saami, handi, udmurdi, mari, komi, ungari, karjala, soome (sh ingeri) ja eesti (sh seto ja võro) loojate töödega tuuakse esile, et rõivas võib olla ühtaegu nii praktiline ese kui ka identiteedi ja kollektiivse mälu kandja. Iga autor küsib omal moel, mida tähendab olla soome-ugri disainer 21. sajandil – kuidas põimida oma traditsioon kaasaegsesse vormi ja mida selle mitmekihilisest tähendusväljast maailmale jutustada. Need teosed avavad ka eetilisi valikuid: millist materjali kasutada, kuidas hoida kohalikke oskusi ning kuidas jutustada oma rahva lugu nii, et see looks dialoogi ka nende jaoks, kes pole sellesse kultuuriruumi sündinud.
“Tänases maailmas, kus mõne rahva laul on vaiksem kui kunagi varem ja nii mõnegi mustri kuduja on jäänud üksikuks, on see hõimurahvaste vaheline lõim eriti habras,” sõnab näituse kuraator Piret Puppart.
Põnevust pakuvad ka näituse interaktiivsed, tehnoloogiliselt uuenduslikud elamused. Külastaja saab avastada nii magnetite abil Piret Pupparti loodud kleitidesse peidetud mustreid kui ka kogeda kunstnik Alyona Movko-Mägi kujundatud vadjalaste mustrimaailmale pühendatud hologramm-koske.
Ekspositsiooni saab külastada 11. jaanuarini. Lisainformatsioon nart.ee.
