Toidufilmide festivali lõpufilmiks on suurepärane dokumentaal USA tippkokk Charlie Trotterist, kelle omanimeline restoran valiti 2000. aastal maailma parimaks toidukohaks. Režissöör Rebecca Halperni filmis “Armastusega, Charlie: tippkokk Charlie Trotteri tõus ja langus” saab näha nii geniaalse toiduvalmistaja uskumatut andekust ja töökust, kuid ka suure pingega kaasnenud mentaalseid probleeme.

„Toidufilmide viienda sünnipäevafestivali lõpetab märgiline dokumentaalfilm Ameerikas toidurevolutsiooni teinud temperamentsest, äkilisest ja kirglikust tippkokast Charlie Trotterist, kes elavate hulgast lahkus vaevalt aasta peale oma tunnustatud restorani sulgemist. Viime kinopubliku inspireerivale aga ka ilustamata teekonnale, kuidas tippu jõuda, seal püsida ja mis juhtub inimestega, kui töö muutub olulisemaks kui elu ise,“ kommenteeris Toidufilmide festivali kaaskorraldaja Taivi Koitla. „See on ääretult inspireeriv ja aus film inimsuhetest, kuidas ja mis hinnaga olla parim ning selle mõjust mitte ainult vaimsele vaid ka füüsilisele tervisele,“ lisas ta.

Kokk Charlie Trotter muutis Ameerika toidumaastikku ja sillutas teed tänapäeva kuulsatele kokkadele, kuid maksis selle eest kõrget hinda. Temanimeline Chicago restoran oli üks maailma populaarseimaid söögikohti. Töötajate jaoks oli ta salapärane guru. Meedia jaoks oli ta üleolev perfektsionist. Kuid neile, kes teda armastasid, oli ta Chuck – lõbus unistaja, kelle kirg oli piiritu. 

Eksklusiivsete seninägematute arhiivimaterjalidega dokumentaal on lugu sellest, mis juhtub siis, kui inimese identiteet on tema tööga olemuslikult seotud. Samuti märgilise tähtsusega hoiatav lugu sellest, mis võib juhtuda, kui see töö kaob. 

Filmis astuvad üles Grant Achatz, Emeril Lagasse, Wolfgang Puck ja paljud siiani tippkokanduses teed näitavad tegijad.

Dokumentaal “Armastusega, Charlie: tippkokk Charlie Trotteri tõus ja langus” (“Love, Charlie: The Rise and Fall of Chef Charlie Trotter”) jõuab Toidufilmide festivali raames kino Sõprus ekraanile teisipäeval, 30. mail kell 18.00. Film linastub ingliskeelsena. Piletid on müügil kino Sõprus veebis ja kassas.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.