Homsest, 22. aprillist on Fotografiskas avatud Miles Aldridge’i fotonäitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020”. See on mahukas retrospektiiv, mille autor on tuntud oma pilkupüüdvate stiliseeritud fotode poolest. Miles Aldridge’i töödest võib leida vaimukaid viiteid film noir’ile, popkultuurile ning kunstiajaloole.

Läbivaks teemaks Aldridge’i loomingus on tarbimiskultuuril põhineva maailma petlikud ootused ja lubadused. Fotodel kujutatud psühhedeelsed interjöörid on sisustatud 1950ndate Ameerika eeslinnaidülli tüüpiliste mugavusesemetega, mis kõik peaksid väljendama edukust. Kaadrid kodustest keskkondadest on tihti alla joonitud kibestunud magususega, peegeldades Aldridge’i isiklikke lapsepõlvemälestusi oma emast pärast purustavat  abielulahutust. Ainult harva laseb kunstnik reaalsel maailmal sekkuda kujuteldavasse – tema objektiivi kaudu näib isegi reaalsus kunstlik.

Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents ütleb, et selle suve suurnäituseks valitud Miles Aldridge’i retrospektiiv toob vaatajani lisaks hollywoodlikule glamuurile ka fotograafi sügava huvi Itaalia klassikalise maalikunsti vastu. “Miles’i looming on palju peenekoelisem ja mitmetahulisem, kui esmapilgul võib tunduda. Klassikalise maalikunsti austajana leiab Miles Aldridge sellest ammendamatut inspiratsiooni. Tema piltidel võib märgata näiteks Michelangelo, Caravaggio ja teiste maailmatasemel klassikute töödest inspireeritud sümboleid ja paralleele. Eriti ilmekalt väljendub see  Neitsi Maarja sarjas, kus hüperrealistlikud, piltilusad naised on ümbritsetud erinevate religioossete sümbolitega,” räägib Loorents.

1964. aastal Londonis tunnustatud illustraatori ja kunstilise kujundaja Alan Aldridge’i pojana sündinud Miles’i huvi fotograafia vastu sai alguse juba varases nooruses, kui isa oli kinkinud talle Nikon F kaamera. Pärast graafilise disaini õpinguid töötas Aldridge mõnda aega illustraatori ja muusikavideote režissöörina. Ta on teinud pikaajalist koostööd tänaseks lahkunud Itaalia ajakirja Vogue legendaarse peatoimetaja Franca Sozzaniga.

Näitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” hõlmab rohkem kui 50 analoogfilmile pildistatud tööd ja portreteerib kuulsusi nagu Sophie Turner, Viola Davis, Michael Fassbender ja Donatella Versace. Näitusel on väljas ka kodumaise modelli Carmen Kassi portree Itaalia Vogue’i pildiseeriast.

Miles Aldridge’i fotonäitus “Neitsi Maarja. Supermarketid. Popkorn. Fotod aastatest 1999–2020” jääb Fotografiskas avatuks 29. oktoobrini.

Fotografiska Tallinn käivitab uue, kohalikele fotokunstnikele suunatud platvormi Fotografiska Emerging Artists: The Baltics + Finland, mille fookuses on piirkonna tõusvad fotokunsti talendid. Algatus keskendub uute loominguliste käekirjade avastamisele ja toetamisele, võimendades kunstnike nähtavust ja professionaalset arengut ning pakkudes ligipääsu Fotografiska üleilmsele võrgustikule. Platvormi esimene suurem projekt on 2026. aasta mais Fotografiska Tallinnas avanev grupinäitus, kuhu valitakse kuni kuus tõusvat fototähte Eestist, Lätist, Leedust ja Soomest.

Fotografiska Tallinna Emerging Artists platvormile on oodatud kandideerima igas vanuses fotokunstnikud Balti riikidest ja Soomest, kes on oma loomingulise teekonna algusjärgus või kelle loome ei ole veel kogunud laiemat piirkondlikku tuntust. Taotlusi saab esitada aastaringselt ning kord aastas valitakse välja kunstnikud, kes osalevad Fotografiska Tallinnas toimuval erinäitusel. Esimene näitus avaneb 2026. aasta maikuus ning kandideerimine sellele kestab tuleva jaanuari lõpuni.

Lisaks näitusel osalemisele ja uute teoste produktsioonile pakub platvorm kunstnikele personaalset mentorlust ja kokkupuudet valdkonna ekspertidega, kõlapinda Fotografiska kanalites ning võimalusi osaleda publikuprogrammides ja töötubades. Algatus loob alustavatele fotokunstnikele professionaalse keskkonna, kus kasvada koos teiste autoritega, katsetada uusi formaate ning saada osa rahvusvahelise haardega näitusekogemusest.

Fotografiska jaoks täidab see eesmärki tuua esile kohalikku, veel nägemata kunsti ning võimendada selle häält, jagades oma platvormi jõudu ja liikudes ühiselt edasi. „Oleme ammu soovinud käivitada platvormi, mis keskenduks teadlikult kunstnikele, kes on fotokunstis oma teed alles kujundamas, ning annaks neile Fotografiska lava kaudu nähtavuse ja toetatud kasvuruumi,“ ütleb Fotografiska Tallinna tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe. „Regiooniülene vaade loob võimaluse tuua kokku erinevad hääled, teemad ja visuaalsed lähenemised, mis noort kunsti praegu sütitavad. Loodame esimesel näitusel näha esindatust igast riigist ning hoida sama sammu ka järgmistega,“ lisab Aasmäe.

Kandideerima on oodatud nii loomekarjääri algusjärgus olevad fotokunstnikud kui autorid, kelle looming ei ole veel saanud laiaulatuslikku kõlapinda. Kõrgelt on hinnatud nii omanäoline visuaalne käekiri kui tugev jutustav lähenemine. Oodatud on terviklikud, seni eksponeerimata projektid, mis käsitlevad kaasaegseid ja päevakajalisi teemasid. Fookus on fotograafial, kuid teretulnud on ka video-, segatehnika- ja installatiivsed lahendused, mille lähtepunktiks on fotokunst. Taotlus tuleb esitada ühe PDF-failina inglise keeles ning lisada 15–20 teost või reproduktsiooni ühes projektikirjeldusega, soovituslikult ka koos kunstnikupositsiooni lühikirjeldusega. Kandideerida selle lingi kaudu kuni 31. jaanuarini 2026.

Sel reedel, 5. detsembril kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga “Üks ta kõik”, kus osaleb 64 kunstnikku. Näituse kuraator on Sille Luiga.

Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhetest. Näitusel on tänavu teoseid nii A-Galerii kogukonna kunstnikelt kui ka autoritelt, kes on ehtevaldkonnaga uuel moel suhestunud, koondades eri põlvkondade ja taustade kokkupuutepunkti.

Aastanäituse kujunduse loonud kunstnik Karl Joonas Alamaa töötab rõivatekstiilijääkidest valmistatud pehmete figuursete objektidega, mida täiendavad puidust ja metallist orgaanilised pinnastruktuurid. Kujundus põimib ehted ja skulpturaalsed vormid ning suunab mõtisklema, milline võiks olla ehtekunsti roll inimeseks olemise ja teravalt kontrastsete ühiskondlike kriiside keskel.

Pealkiri „Üks ta kõik” viitab pingetele erilisuse ja universaalsuse väärtustamise vahel, kõlamas irooniline: mis iganes, vahet ju pole. Iga teos ja näitus on justkui oma väikese maailma probleemi püstitus ja võimalik lahendus, üks paljus. Suure ühisnäituse puhul avaneb väärtuste ruum, kus näiliselt sarnased osad korrutuvad ja erilisus hajub, kuid vaatamata sellele kerkib pinnale midagi oluliselt ainulaadset, uusi vaatenurki ja ootamatut uuenduslikkust pakkuvat.

Näitusel osalevad kunstnikud: Mirjam Aun, Andrei Balašov, Merike Balod, Jens Andreas Clausen, Margus Elizarov, Rita-Livia Erikson, Kati Erme, Elize Hiiop, Tatiana Iakovleva, Hedi Jaansoo, Ivar Kaasik, Keesi Kapsta, Mari Käbin, Liisi Kõuhkna, Keiu Koppel, Ülle Kõuts, Kalle Kotselainen, Olga Tea Krek, Kadi Kübarsepp, Triin Kukk, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Krista Lehari, Claudia Lepik, Viktorija Lillemets, Elis Liivo, Urmas Lüüs, Keiu Maasik, Tõnis Malkov, Henry Mardisalu, Ülle Mesikäpp, Juulia Aleksandra Mikson, Paul Aadam Mikson, Maarja Niinemägi, Erle Nemvalts, Ulrika Paemurru, Õnne Paulus, Margit Paulin, Mari Pärtelpoeg, Darja Popolitova, Ane Raunam, Anne Reinberg, Mari Relo-Šaulys, Liisa-Chrislin Saleh, Tamara Sergijenko, Kairi Sirendi, Birgit Skolimowski, Riin Somelar, Kärt Summatavet, Hansel Tai, Sven Tali, Harry Tensing, Margus Tänav, Bianca Triinu Toots, Kertu Tuberg, Maria Valdma-Härm, Ene Valter, Katrin Veegen, Kadi Veesaar, Kertu Vellerind, Tea Vellerind, Raili Vinn, Ülle Voosalu.

Näitus jääb A-Galeriis avatuks kuni 17.01.2026.