Sellel suvel valmib moekunstnike Karl Joonas Alamaa ja Lisette Sivardi eestvedamisel maailma pikim moelava “MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi”. Performatiivne moelava luuakse viieks päevaks kuupäevadel 4.-8. juuli. Moelava kogupikkus on 100 kilomeetrit, see saab alguse Tallinnast ning lõpeb Lääne-Virumaal Pariisi külas. Kümme modelli alustavad esimesel päeval Tallinna Lennujaamast kõndimist, sealt edasi viib tee neid läbi metsaradade ja külavaheteede kuni viimasel päeval jõutakse Pariisi külla. Lõppvaatus leiab aset Pariisi küla ratsamaneežis, kuhu pileteid on võimalik soetada juba praegu Fientast.

“MANIA GRANDIOSA. Tallinnast Pariisi” on mõtteavaldus nii moest, kohalikust kultuurimaastikust kui ka väikeriigi mõttemallidest ja väärtusruumist laiemalt. “Katsumus või proovilepanek on äärmiselt eestlaslik tegevus – mõtteviis, et “sihikindlus viib sihile” ning ainus kindel viis leida rahulolu ja õnn on nähes vaeva,” räägivad idee algatajad.

Modellid, kelle sest leiab näiteks Tanel Veenre, Johann Kööpi ja Anne Vetiku, läbivad oma teekonnal näiteks Maardu, Moe, Tapa, Kehra ja Mustjõe. Kohalikud elanikud on oodatud teekonnal osalema ning omapoolsete ülesastumistega teekonda sekkuma. Teos on justkui palverännak moemekasse, mille võtavad iga-aastaselt ette tuhanded moevaldkonna inimesed lootuses lõpuks “pärale” jõuda. Teos tõstatab küsimuse, mis saab siis, kui ihaldatud moepealinna ja metropoli asemel ootab pärast rasket katsumust ees hoopis maakodu? Mis saab siis, kui unistused teisenevad, ihaldatu kaugeneb ning kas ja millal lõpeb teekond?

Kui lisada eelnevale juurde ka moemaastikul laialt levinud saavutusnälg ning võistlushimu, siis võtab teos ette väikeriigi kultuuritegijate kompleksid ja igapäeva komponendid ning seob need kokku eneseiroonilis-kriitiliseks tervikuks. Kõige pikem, kõige raskem, kõige uhkem – nii tegutsedes peaks justkui jõudma kõige kaugemale.

Disaineritest ning kogu projekti algatajatest ka. 

Karl Joonas Alamaa on rätsepa taustaga moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud moodi Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias end täiendanud. Ta on Eduard Wiiralti preemia laureaat ja auhinna Hõbenõel 2021 nominent. Alamaa looming kätkeb endas inimeseks olemise argisust ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ning vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Oma töödes on ta huvitatud Eesti ja Ida-Euroopa lähiajaloost tulenevatest kompleksidest ja väärtusruumist. Tegeledes nii ühiskondlike kui ka kitsamalt moe- ja kultuurimaastiku valupunktidega, ei puudu tema loomingust ka peen huumor.

Lisette Sivard on moe- ja kostüümikunstnik, kes on õppinud Eesti Kunstiakadeemias ning täiendanud end Brno Tehnikaülikooli vabade kunstide teaduskonnas kehadisaini erialal. Oma töös on ta huvitatud jagatud ruumist, seal valitsevatest jõujoontest ning kuuluvusnormidest, argihetkedest ja kehalisusest. Tihtipeale läheneb ta sotsiaalkriitilistele teemadele läbi empaatilise absurdi ning nukra huumori, kombates etenduskunstide ja materiaalsuse vahelisi piire. Olles küll hariduselt moekunstnik, tajub Sivard moodi pigem performatiivse praktikana kuivõrd rõivastena.

Jooksvat infot sündmusest on võimalik leida lisaks ürituse kodulehelt maniagrandiosa.ee. Soodsama hinnaga pileteid on võimalik osta Fientast kuni 4.juunini.

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin! 

Eesti disainkudumite bränd Ärni Blum avas hiljuti Telliskivi Loomelinnakus oma esimese minimalistlikult luksusliku stuudiopoe. “Tagasi vaadates pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni tänaseks kasvanud on,” ütleb Portailile oma teekonda jagav moemärgi looja ja disainer Johanna Paiste.

Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.

Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni

Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.

Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”

NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.

Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon

Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.

Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”

Kuldse kesktee otsingul

Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.

Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.

Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.

Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.