Foto: Tomiko ja Hiroyoshi Ishida | Antonio Macarro
“Esimese juubeli tähistamiseks otsustasime pakkuda filmigurmaanidele elamusi kogu maikuu jooksul, et iga linastuvat dokumentaali jõuaks korralikult “seedida” ja seejärel kinosaali uue “ampsu” järele tulla,” sõnab festivali kaaskorraldaja Helen Saluveer. “Filmid viivad meid nii Jaapanisse, Peruusse, Itaaliasse kui ka USA-sse ehk teeme nende kaudu pea kogu maailmale läbi erinevate maitsete tiiru peale.”
Festivali avafilmiks on juba 2. mail linastuv “Mibu. Kuu taldrikul” (Mibu. La luna en un plato), mille peategelasteks on Jaapani köögi jumalateks nimetatud Hiroyoshi (80) ja Tomiko Ishida (81) ning nende Tokyos Ginzas asuv kultusrestoran Mibu. Tippkokad üle maailma peavad Mibu tõeliseks etaloniks ja mõõtmatuks inspiratsiooniallikaks – dokumentaalis jagavad oma kogemusi selle erilise kohaga tipptegijad Ferran Adrià, José Andrés, Andoni Aduriz, Albert Raurich ja teised. Vaid 20 m2 asuv ja kaheksat külastajat mahutav toidukoht ei ole aga kättesaadav igale soovijale, sest sinna oodatakse ainult liikmeid ja nende tuttavaid.
Toidufilmide festival toimub 2.-30. maini kinos Sõprus. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsena või ingliskeelsete subtiitritega. Filmikava on leitav veebilehel toidufilmidefestival.ee, piletid on juba müügil kino Sõprus kassas ja veebilehel.
Just nüüd on õige aeg vaadata üle, milliseid kohvikuid, restoranielamusi ja peidetud pärleid see põhjamaine metropol pakkuda suudab. Pöördusime taaskord oma Kopenhaageni “korrespondendi” Stina-Simona Epneri poole, et uurida, millised söögikohad väärivad tähelepanu aastal 2025. Stina-Simona, sõna on sinul!
Ma ei hakka kirjutama Apotek57-st, Atelier Septemberist, Juno Bakeryst või tänavatoidulinnakust Refshaleøen.Need on kõik kuulsad Kopenhaageni must-visit kohad – ja seda juba aastaid. Seekord lähenen uue nurga alt ja võtan ette pea kõik Kopenhaageni linnaosad.
Amageri rajooni pärl – Alice
Alice on Amageri linnaosa alguses asuv pagarikoda – täpselt keset suurt ristmikku, mille ühes küljes on Netto toidupood ning teises küljes Amagerbrogade, tänav, mida mööda sõidab hommikuti ratastega linna sadu inimesi. Selle asukoht on justkui “eikusagil” – aga nagu ikka, siis just seal “eikusagil” need parimad kohad ongi.
View this post on Instagram
Ilusa ilmaga on Alice’i õuelauad pea alati täis, hommikuse tipptunni ajal on järjekord uksest välja ning kui ilm on vihmane… on järjekord ikka ukseni. Valikust leiab klassikalise Kopenhaageni kiire hommikusöögi – hapusai koos korraliku koguse või ja viilu soolase juustuga. Loomulikult on menüüs ka kardemonisaiad ja muud küpsetised. Kui on aega pikemalt istuda, siis saab võtta “laiendatud” Kopenhaageni hommikusöögi, kus lisaks eelmainitule lisatakse taldrikule keedetud muna, natuke soola ja väike amps kodust moosi, mida võib soovi korral juustule peale määrida.
Muide, paar suve tagasi hakkas Alice pakkuma ka oma valmistatud jäätist, mis on imemaitsev, ning hiljuti lisandusid menüüsse jää-matcha ja affogato.
Flere Fugle – Nordvestis asuv pagarikoda
Selle up-and-coming elamurajooni tänavate vahele peidetud Flere Fugle nimetab end pagarikojaks, aga tegelikult saab sealt ka väiksema lõunaeine ning õhtuti isegi pitsasid. Pagarikoda asub vanas garaažihoones, õues on paigutatud lauad nii katuse alla kui ka päikese kätte.
View this post on Instagram
Ma arvasin aastaid, et Juno Bakery kardemonisaia ei ole võimalik üle trumbata – seni oli lähedale jõudnud vaid Alice ja Apotek57. Kuid tuleb tõdeda, et Flere Fugle otsustas kardemonisaia mängus tublisti kaarte segada. Ütleme nii: kui viitsid rattaga kesklinnast kohale vändata ja näha saiu otse ahjust tulemas, siis võta igaks juhuks kohe kaks tükki!
Nordvesti teine pisike pärl – Et Cetera
Et Cetera on midagi teistsugust – midagi tõelistele gurmaanidele. Seal pakutakse peamiselt hommikusööki ja väiksemat lõunat. Toitudest hõngub aasiapäraseid mõjutusi, kuid üldine olemus on skandinaavialikult minimalistlik. Kindlasti hidden gem ja ideaalne uudishimulikele maitseteotsijatele.
Kui brunch, siis Nørrebros asuv Wulff & Konstali
Kui ühel hetkel tundub, et tahaks maha pidada ühe korraliku brunch’i, siis sea sammud Wulff & Konstali suunas. Neid on linnas mitu, aga mulle meeldib just Nørrebros asuv. See on üldse mu kindel lemmik “pikendatud hommikusöögi” kohtade seast, ja paadunud brunch’i-fännina võin julgelt öelda: ma tean, millest räägin.
Wulff & Konstalis on hästi läbi mõeldud hommikusöögikontseptsioon. Omal kohal on legendaarne mooniseemnetega vahvel ning üsna suur valik erinevaid hommikusöögi variante. Aga olge hoiatatud – kindlasti tuleb laud ette broneerida!
Kesklinna piirkonna avastamata Venner
Venneris pakutav hommikusöök on niivõrd maitsvalt tehtud, et iga väike taldrikutäis on elamus. Jällegi – lihtsuses peitub võlu. Kohapeal saab valida mitme erineva pala vahel, kuid mulle on eredalt meelde jäänud nende imelised buttermilk-pannkoogid. See on üsna pisike koht, mille hoovis on ilusa ilmaga avatud ka väike aed kaunite Kopenhaageni majade vahel. Tuleb välja, et isegi paljud kohalikud ei tea (veel) seda kohta – aga mulle sobib, minu väike pärl! Kusjuures – seal olen saanud ka üht parimat hommikust mimosat.
Ma ei saa mainimata jätta Smørrebrodi…
Siinkohal saadaksin teid hea meelega Lumskebugtenisse. See legendaarne vanakooli Taani smørrebrød-restoran on ideaalne neile, kes tahavad proovida autentset Taani avatud võileiba koos väikese šnapsi (hoiatus: see on kange!) ja käsitööõllega. Valgetes särkides härrasmeestest teenindajad, valged laudlinad ja suured Taani lipud maja kohal lehvimas. Peaaegu kuninglik asukoht – Lumskebugten on kindlasti külastamist väärt.
Enne õhtusööki väike oranž vein ja tapased?
Nørrebros on koht nimega Pompette – oma olemuselt väike hubane veinibaar, aga teiste sarnastega võrreldes üsna rahakotisõbralik. Neil on valikus palju orgaanilisi ja oranže veine ning maitsvaid käsitööõllesid. Tavaliselt on juba avatud 2–3 erinevat pudelit ning soovi korral saab maitsta – et oleks lihtsam otsustada, mida võtta. Alati mõnusalt muhe olustik. Kui soovid midagi kõrvale näksida, siis kõik sealsed väikesed ampsud on imeliselt maitsvad.
Ja olemegi jõudnud Vesterbro linnaossa
Siin juhatan teid esmalt trendikasse Kihoskhisse. Tegu on Kopenhaageni ühe kuulsaima “kioskiga”, mis pakub suurt valikut erinevaid käsitööõllesid, alkoholivabasid jooke, orgaanilisi veine ja head ampsu. Lisaks ka vinüüle, raamatuid, ajakirju, plakateid ja muud. Enamasti jääb nende endi õuelaudadest väheks ning inimesed hajuvad istuma kõikjale ümbruskonda – ilusa ilmaga on pea kõik Vesterbrogade muruplatsid Kihoskhi rahvast täis.
Muide, ka Eesti õllebrändid, näiteks Põhjala, on Kihoskhi valikus esindatud – ja väga populaarsed!
View this post on Instagram
Vesterbro – üks, kaks, kolm
Nüüd tutvustan teile kolme kohta korraga, kuna nende olemus ja kontseptsioon on niivõrd sarnased ning ühte teisele eelistada keeruline – Resto Bar, Bar Amore ja Circolo. Minule, kui lihtsuse armastajale ja Itaalia köögi suurele austajale, on nende kohtade olemus just see, mida ühelt õhtusöögilt ootan.
Bar Amore ja Circolo asuvad Gammel Kongevej tänaval, mis viib Vesterbrost Frederiksbergi. Maja, kus restoranid asuvad, on väljast hallikates toonides, justkui mitte midagi ütlev kortermaja tänava ääres, kuid nagu Kopenhaagenile kohane – võlu peitub seal, kus seda kõige vähem ootad. Kohad ise on skandinaavialikult minimalistlikud, toidud imemaitsvad ja olustik lihtne ning vaba. Iga roog, mille tellid, on maitsekalt koostatud ja midagi liigset menüüs ei ole. Kui haarad juurde mõne kokteili või alkoholivaba joogi, siis need on samuti suurepärased.
View this post on Instagram
Bar Amores ja Circolos soovitan valida erinevaid väikseid roogasid jagamiseks ning lisaks mõni suurem roog endale eraldi juurde võtta – see jagamiseks mõeldud kontseptsioon on üks mu lemmikviise einestamiseks. Resto Baris on lisaks tavamenüüle võimalik tellida ka viiekäiguline erimenüü.
Berliini filmifestivalil parima noortefilmi Kristallkaru võitnud linateos jutustab teismelisest iluvõimlejast, kes avastab enne olümpiamängude katsevõistlust, et on rase – riigis, kus abordid on keelatud. „Pole võimalik vaikida, kui sa kuuled kõiki neid hirmsaid lugusid,” on öelnud režissöör Antoinette Jadaone ise oma filmi kohta, mis põhineb intervjuudel rasedaks jäänud või selleks tehtud filipiini teismelistega, keda ei toeta sellises olukorras isegi nende oma vanemad, rääkimata seadusest. „„Sunshine” ei jäta kedagi ükskõikseks,” kirjutab Tartuffi programmijuht Edvinas Pukšta filmi saateks.
Kokku tuleb festivali ajaks Tartusse kerkivas Eesti suurimas vabaõhukinos tasuta näitamisele 12 filmi. Nende seas film, mis küsib, kuidas armastavad ja mida kardavad noored inimesed ühes maailma suurimas linnas Soulis, kus on üle 10 miljoni elaniku? Vastuse annab oma romantilises komöödias „Armastus suurlinnas” Lõuna-Korea režissöör E.oni. Tema film esilinastus eelmise aasta lõpus Toronto filmifestivalil ja kogus Lõuna-Koreas ligemale miljon vaatajat.
Ühe pealtnäha ideaalse suhte mürgiseks muutumise anatoomiat käsitlevad oma romantilises komöödias „Armastan sind igavesti” USA režissöörid Cazzie David ja Elisa Kalani. „Värske ja stambivaba,” on iseloomustanud seda maailma filmitööstuse juhtivaid väljaandeid Variety.
Spordisõpru võiks rõõmustada Horvaatia režissööride Danilo Šerbedžija ja Ljubo Zdjelarevići film „Midagi enamat kui mina”, mis jutustab korvpallilegend Dražen Petrovićist, kelle pühendumine korvpallile oli nii suur, et sellest sai ühtaegu nii tema suurim armastus kui needus. Muide, oma elu viimase mängu mängis üheks Euroopa kõigi aegade andekaimaks korvpalluriks peetud mees 1993. aastal Eesti koondise vastu.
Juba varem välja kuulutatud filmidest jõuavad Raekoja platsi vabaõhuekraanile Richard Linklateri „Uus laine”, mis ühtlasi avab festivali, ning armastusfilmide klassikat esindavad Charles Chaplini „Kullapalavik”, Michael Curtize „Casablanca”, Jacques Demy´ „Cherbourg´i vihmavarjud”, Claude Lelouchi „Mees ja naine”, David Lynchi „Loomu poolest metsikud”, Richard Linklateri „Enne päikesetõusu” ja Baz Luhrmanni „Romeo ja Julia”.
Dokumentaal- ja lastefilmide programm linastub Tartu Elektriteatris.
Juba 20. korda toimuv Baltikumi suurim vabaõhufilmifestival Tartuff leiab aset 4.–9. augustini. Traditsiooniliselt on kõik seansid vaatajatele tasuta.
Vaata Tartuffi filmide kohta lisa tartuff.ee.
