20. maist 20.juunini on Kumu kunstimuuseumi jalakäijate tunnelis avatud Eesti Kunstiakadeemia moedisaini tudengite eksperimentaalvormide näitus „PULSS”, mis on valminud moedisainer Liisi Eesmaa loomingulisel juhendamisel. Sellises formaadis näitus vallutab tunneli esimest korda.

Moetudengite loomingu tuumaks on eksperimentaalsete vormide ja ebatraditsiooniliste materjalidega mängimine utoopilises ning fantaasiaküllases võtmes. Eksponaatide lähtematerjaliks on moe-show’delt ja gaaladelt tuttav punane vaip. Kompides materjali piire ning innustudes punasest värvist ja vereringlusest, loodi uus ja ärksalt tuksuv reaalsus. See on purpurne planeet, kus kohtab killukesi erinevatest kultuuridest, sõdalasi tulevikust, anatoomilisi organeid, toorest iha ja häbituid naudinguid.

„Punane värv on võimas ja pulseeriv, see sümboliseerib elu ringlust, verd meie soontes, kirge, tempot, naudinguid ja põnevust,” kommenteerib Eesmaa näitust. Ta lisab: „Ma loodan, et külastajad saavad sellest väljapanekust lisaks meelelistele naudingutele hea suraka adrenaliini! Mood ei pea olema ainult praktiline ja kantav, vaid see võiks sillutada teed fantaasiale, olla inspiratsiooniks.”

Liisi Eesmaa juhendatud eksperimentaalvormi kursus on kujunenud EKA moedisaini traditsiooniliseks vormiotsingute meistriklassiks, mille käigus on tudengitel võimalus nihutada moedisaini piire kaugemale kantavast, uppuda fantaasiatesse ning luua unustamatuid kunstiteoseid ootamatutest materjalidest. Varasemad vormid on sündinud nii plasttorudest, vineerist, paberist kui vanadest plakatitest, tõestades, et moel on elujõudu kasvada ka kõige ebamugavamal pinnasel.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.