Fotograaf Snezhana von Büdingen-Dyba avab oma objektiivi kaudu sissevaate Sofie igapäevaellu ja tema lähedase suhte oma emaga. “Kohe esimesest hetkest peale tundus Sofie mulle põnevana – tema iseloom, tema viis, kuidas ta ümbritseva maailmaga suhtles ja see väike idüll, milles ta elas, näis õhkuvat teatavat unistavat ning igatsevat maagiat. Hakkasin Sofiet pildistama 2017. aastal, kui ta oli 18-aastane ja äsja kooli lõpetanud. See oli periood, mil Sofie oli õrnas, kuid samas kaunis ja põnevas teismeeas, mil tüdrukust sirgub naine, mil kõik tunded on äärmiselt tugevad ning armastus näib olevat elus kõige tähtsam,“ selgitab fotograaf. Olgu lisatud, et Snezhana fotoprojekt Sofiega jätkub tänaseni.
Snezhana von Büdingen-Dyba on sündinud 1983. aastal Permis ja elab Saksamaal. Fotokunstnikuna keskendub ta oma loomingus sotsiaalsetele teemadele ja portreefotograafiale.
Snezhana von Büdingen-Dyba näitus „Kohtumised Sofiega“ jääb avatuks 3. septembrini.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.