Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond avab tänavu vastuvõtu kolmele uuele magistriõppekavale – ringdisain, sotsiaalne disain ja taidestuudium (Craft Studies), mis tegelevad aktuaalsete väljakutsetega ühiskonnas, kasutades disaini meetodeid. Need on esimesed omataolised transdistsiplinaarsed õppekavad, millel asuvad õppima erineva taustaga üliõpilased, kes tulevikus kujundavad ümber nii kogukondi, tööstust kui avalike organisatsioonide toimimist. 

“Disain leiab ühiskonnas järjest laiemat kõlapinda oma võime tõttu loominguliselt ja tulemuslikult kaasaja põletavate ja keerukate küsimustega tegeleda. Disain aitab ette kujutada uusi viise toime tulla näiteks migratsiooni, jätkusuutlikkuse ja vaimse tervise probleemidega. Uute temaatikatega tegeledes arendame ka disainivaldkonda, mille üheks avaldumisvormiks on uued õppekavad,” räägib EKA disainiteaduskonna dekaan ja disaini uurija Ruth-Helene Melioranski.

EKAl on pikaajalised kogemused kõigis uute õppekavade valdkondades, kuid seni puudusid fokusseeritud võimalused saada vastava eriala eksperdiks. Sotsiaalse disaini vallas näiteks on aastaid tehtud koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, kus mõtestati ümber ja disainiti mitmeid patsienditeekondi ja teenusesüsteeme. Jätkusuutlikkuse teemad on läbivalt esindatud kõigis disaini õppekavades, ringdisain on oma taotlustelt fundamentaalsem, keskendudes kogu tööstuse ja tootmise ümberkorraldamisele. Näiteks on EKA Jätkusuutliku disaini ja materjalide labor DiMa aastaid Reet Ausi eestvedamisel uurinud võimalusi rõivatööstuse ringsemaks muutmist.

Ringdisaini õppekavale oodatakse inimesi, kes tahavad radikaalselt ja strateegiliselt disainida esemelise maailma ringset tulevikku, sest tänases keskkonnakriisis peab iga uue toote loomisel või vanade ümber disainimisel lähtuma säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest. Õppekava läbinud spetsialistid saavad olulisteks partneriteks Eesti ettevõtluses, majanduse arengus ja globaalsete eesmärkide saavutamisel. Õppekava juhivad kogenud disainerid ja ettevõtjad Stella Runnel ja Marta Konovalov.

Sotsiaalne disain asetseb eetika, poliitika, majanduse ja ökoloogia ristumispunktis, luues teadmisi, mille abil ühiskonda teisiti ette kujutada. Sotsiaalse disaini õppekava annab oskused mõista ja luua uusi sotsiaalseid rolle disaineritele, kes häälestuvad ökoloogilistele ja poliitilistele väljakutsetele teoreetikute või praktikutena. Õpitakse disainima teenuseid, jätkusuutlikke muutusi ja osalusmeetodeid koos kogukondade ja sidusrühmadega, et vastata tänapäevastele sotsiaalsetele väljakutsetele nagu vaimne tervis, jäätmekäitlus, migratsioon, ressursside taaskasutus, jätkusuutlik energia tootmine ja tarbimine ning oskus reageerida tekkivatele kriisidele. Õppekava juhib antropoloog ja materiaalse kultuuri uurija Francisco Martínez.

Taidestuudium ehk Craft Studies on loomingulisel stuudiotööl põhinev õppekava, mis avardab materjalikeskset loometööd ja mõtlemist, arendab kriitilist väljendusoskust, kultuuripärandi ja -väärtuste töötlust, spekulatiivsust ning tulevaste taidepraktikate kujundamist. Õppekava juhivad tunnustatud disainerid Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.

Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna sisseastumise kohta saab lisainfot siit ja vastuvott@artun.ee.

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin! 

Eesti disainkudumite bränd Ärni Blum avas hiljuti Telliskivi Loomelinnakus oma esimese minimalistlikult luksusliku stuudiopoe. “Tagasi vaadates pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni tänaseks kasvanud on,” ütleb Portailile oma teekonda jagav moemärgi looja ja disainer Johanna Paiste.

Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.

Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni

Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.

Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”

NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.

Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon

Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.

Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”

Kuldse kesktee otsingul

Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.

Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.

Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.

Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.