“Disain leiab ühiskonnas järjest laiemat kõlapinda oma võime tõttu loominguliselt ja tulemuslikult kaasaja põletavate ja keerukate küsimustega tegeleda. Disain aitab ette kujutada uusi viise toime tulla näiteks migratsiooni, jätkusuutlikkuse ja vaimse tervise probleemidega. Uute temaatikatega tegeledes arendame ka disainivaldkonda, mille üheks avaldumisvormiks on uued õppekavad,” räägib EKA disainiteaduskonna dekaan ja disaini uurija Ruth-Helene Melioranski.
EKAl on pikaajalised kogemused kõigis uute õppekavade valdkondades, kuid seni puudusid fokusseeritud võimalused saada vastava eriala eksperdiks. Sotsiaalse disaini vallas näiteks on aastaid tehtud koostööd Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga, kus mõtestati ümber ja disainiti mitmeid patsienditeekondi ja teenusesüsteeme. Jätkusuutlikkuse teemad on läbivalt esindatud kõigis disaini õppekavades, ringdisain on oma taotlustelt fundamentaalsem, keskendudes kogu tööstuse ja tootmise ümberkorraldamisele. Näiteks on EKA Jätkusuutliku disaini ja materjalide labor DiMa aastaid Reet Ausi eestvedamisel uurinud võimalusi rõivatööstuse ringsemaks muutmist.
Ringdisaini õppekavale oodatakse inimesi, kes tahavad radikaalselt ja strateegiliselt disainida esemelise maailma ringset tulevikku, sest tänases keskkonnakriisis peab iga uue toote loomisel või vanade ümber disainimisel lähtuma säästlikkuse ja jätkusuutlikkuse põhimõtetest. Õppekava läbinud spetsialistid saavad olulisteks partneriteks Eesti ettevõtluses, majanduse arengus ja globaalsete eesmärkide saavutamisel. Õppekava juhivad kogenud disainerid ja ettevõtjad Stella Runnel ja Marta Konovalov.
Sotsiaalne disain asetseb eetika, poliitika, majanduse ja ökoloogia ristumispunktis, luues teadmisi, mille abil ühiskonda teisiti ette kujutada. Sotsiaalse disaini õppekava annab oskused mõista ja luua uusi sotsiaalseid rolle disaineritele, kes häälestuvad ökoloogilistele ja poliitilistele väljakutsetele teoreetikute või praktikutena. Õpitakse disainima teenuseid, jätkusuutlikke muutusi ja osalusmeetodeid koos kogukondade ja sidusrühmadega, et vastata tänapäevastele sotsiaalsetele väljakutsetele nagu vaimne tervis, jäätmekäitlus, migratsioon, ressursside taaskasutus, jätkusuutlik energia tootmine ja tarbimine ning oskus reageerida tekkivatele kriisidele. Õppekava juhib antropoloog ja materiaalse kultuuri uurija Francisco Martínez.
Taidestuudium ehk Craft Studies on loomingulisel stuudiotööl põhinev õppekava, mis avardab materjalikeskset loometööd ja mõtlemist, arendab kriitilist väljendusoskust, kultuuripärandi ja -väärtuste töötlust, spekulatiivsust ning tulevaste taidepraktikate kujundamist. Õppekava juhivad tunnustatud disainerid Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee.
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna sisseastumise kohta saab lisainfot siit ja vastuvott@artun.ee.
Fotograaf Marianna Gunja poolt pildile püütud moeseeria kannab endas mineviku kaja, korduvaid mustreid ja enesepeegeldust. “Meie kõigiga on kaasas emotsionaalne pagas ning isegi, kui see on raske, peame õppima, kuidas sellega valutult edasi sammuda,” mõtiskleb disainer Hannes Rüütel. “Me ei jutusta lugu üksnes sellest, mida me kanname, vaid ka sellest, mida me endas kanname.”
Disainer jätkab oma kollektsioonidele omast vastandamist nii materjalide kui vormide näol. Neutraalsetes toonides pehmed kangad vahelduvad julgete mustrite ja tekstuuridega ning siluetid ja detailid viitavad sel korral nii enesekontrollile kui ka vabanemisele. Meestele suunatud unisex-touch’iga rõivad on suuresti hinnatud ka naiste seas.
Tutvu kollektsiooniga galeriis!

Moemärgi HANNES RÜÜTEL esinduskauplus asub Telliskivi Loomelinnakus aadressil Telliskivi 60A/3, Tallinn. Uuri lisa hannesruutel.com.
“Suved saarel tähendasid alati suurt hulka tööd: muru niitmist, rohimist, adru korjamist, palkide tassimist, puude ladumist, köögiviljade eest hoolitsemist ja palju muud,” räägib disainer. “Lapsena tundusid need ülesanded tüütu kohustusena, kuid lõpuks kaasnes nendega alati rahulolu ja uhkus selle üle, et oma kätega sai midagi valmis tehtud. Need rituaalid olid korraga koormavad ja vabastavad, ühendades perekonda, sugulasi ja sõpru, kes tuli talgute formaadis appi suuremaid töid ära tegema. Selle taustal on tööde tegemist dikteerinud alati heitlik ilm, “Eesti suvi”, mis tähendab, et sa ei tea kunagi, kas päev kulgeb päikese või vihma sabinaga.”
Kui Cäroli lapsepõlves oli töö maal käsikäes nappides riietes päevituse püüdmisega ja mõnusa koosviibimisega, siis veel pool sajandit tagasi olid samad tööd elulised ja vältimatud, et elada üle talv ja hoida talu toimivana. Toona kanti pikki katvaid rõivaid, mis kaitsesid keha kõrvetava päikese eest ja olid traditsioonilist laadi. Need kaks põrkuvat maailma — töö kui hädavajadus ning töö kui pool vabatahtlik rituaal on loonud Tallinn Fashion Weeki lavale jõudva kollektsiooni alustala.

Moebrändi carolxott alt toob disainer oma lapsepõlvemälestuste ja ajalooliste talurõivastele viidates loomingusse reaalse töö jäljed: päikese käes pleekinud pinnad, higiplekid ja kleepuvate muruliblede alla mattunud rõivad. Kangaste pleegitused ja kulutatud ilme, naha fragmentidest loodud murujändrike detailid ning käsitsi kootud pinnad loovad terviku, mis seob käsitöö ja tänapäevased modernsed vormid tervikuks. Lisaks muru referentsile on disainis välja tootud ka viited hea ja sooja suve tagajärjele looduses – õitsevale sinivetikale.
Kokkuvõttena on kollektsioon “Eesti suvi 2026” disaineri isiklik kogemus töö ja keha suhetest kaasates sinna detaile põlvkondade tagustest talu töörõivastest.
Kollektsioon jõuab Tallinn Fashion Weeki lavale 22. oktoobril Kuldnõela gala raames.