Neljapäeval, 12. jaanuaril kell 18.00 avavad Anna Kõuhkna, Helen Sirp, Anu Muiste ja Sandra Sirp ühisnäituse „Viies element“ Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks 11. veebruarini.

„Viies element“ on visuaalne kõnelus põhielementidest – õhk, vesi, maa, tuli, mille koosmõjul kujuneb müstiline ja püha viies. Tekkiva kohta võib öelda eeter, ruum või armastus. Visuaalne kõnelus hõlmab nii psühholoogilist, spirituaalset kui matemaatilist spektrit, kuid iga kunstnik lähenes sellele läbi oma individuaalse elemendi. Sümmeetriaga mängiv ruumiline installatsioon ühendab teoseid ning loob ühisruumi, sidudes igat elementi oma ilmakaarega. Näituse installatiivseks kompassiks on vihjelised liikumise suunad, mille trajektoor on külastaja enda otsustada.

Kes on aga näituse taga olevad kunstnikud?

Anna Kõuhkna loomingus on eriline koht loodusel ning naisel, kusjuures Naine kehastab nii autorit ennast kui ka esindab samal ajal universaalset isikut. Kunstnik on loonud oma maalide puhul paralleele visuaalse päeviku pidamisega.

Helen Sirp on Londonis resideeruv kontseptuaalne ruumidisainer, kelle eripäraks on lugude rääkimine erinevate visuaalsete ja sensoorsete vahendite kaudu. Tema looming varieerub kahe- ja kolmedimensionaalse vahel, hõlmates nii installatsioone kui fotolavastusi, stsenograafiat, moeloomingut ning näituse- ja ruumikujundust.

Anu Muiste loomingut iseloomustab sügav sotsiaalne tunnetus. Tema nõtkelt ja tundlikult maalitud teosed on sisult nagu filosoofilised plahvatused, kus reaalne sõnum on segatud sürrealistliku vormiga.

Sandra Sirp väljendab end peamiselt maalikunsti kaudu ning huvitub nii visuaalses väljenduses kui vahendite kasutusel just vähesuse võlust. Geomeetrilistesse pindadesse, joontesse ja rütmidesse tõlgitud sisu oluliseks osaks on aeglane ning kordustel põhinev loomeprotsess.

Kuidas need neli naist oma tööd harmoneeruma panevad? Seda 12.01-11.02 Vaal galeriis näebki. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.