Neljapäeval, 12. jaanuaril kell 18.00 avavad Anna Kõuhkna, Helen Sirp, Anu Muiste ja Sandra Sirp ühisnäituse „Viies element“ Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks 11. veebruarini.

„Viies element“ on visuaalne kõnelus põhielementidest – õhk, vesi, maa, tuli, mille koosmõjul kujuneb müstiline ja püha viies. Tekkiva kohta võib öelda eeter, ruum või armastus. Visuaalne kõnelus hõlmab nii psühholoogilist, spirituaalset kui matemaatilist spektrit, kuid iga kunstnik lähenes sellele läbi oma individuaalse elemendi. Sümmeetriaga mängiv ruumiline installatsioon ühendab teoseid ning loob ühisruumi, sidudes igat elementi oma ilmakaarega. Näituse installatiivseks kompassiks on vihjelised liikumise suunad, mille trajektoor on külastaja enda otsustada.

Kes on aga näituse taga olevad kunstnikud?

Anna Kõuhkna loomingus on eriline koht loodusel ning naisel, kusjuures Naine kehastab nii autorit ennast kui ka esindab samal ajal universaalset isikut. Kunstnik on loonud oma maalide puhul paralleele visuaalse päeviku pidamisega.

Helen Sirp on Londonis resideeruv kontseptuaalne ruumidisainer, kelle eripäraks on lugude rääkimine erinevate visuaalsete ja sensoorsete vahendite kaudu. Tema looming varieerub kahe- ja kolmedimensionaalse vahel, hõlmates nii installatsioone kui fotolavastusi, stsenograafiat, moeloomingut ning näituse- ja ruumikujundust.

Anu Muiste loomingut iseloomustab sügav sotsiaalne tunnetus. Tema nõtkelt ja tundlikult maalitud teosed on sisult nagu filosoofilised plahvatused, kus reaalne sõnum on segatud sürrealistliku vormiga.

Sandra Sirp väljendab end peamiselt maalikunsti kaudu ning huvitub nii visuaalses väljenduses kui vahendite kasutusel just vähesuse võlust. Geomeetrilistesse pindadesse, joontesse ja rütmidesse tõlgitud sisu oluliseks osaks on aeglane ning kordustel põhinev loomeprotsess.

Kuidas need neli naist oma tööd harmoneeruma panevad? Seda 12.01-11.02 Vaal galeriis näebki. 

Veebruari teises pooles jõuab Kai kunstikeskuse kinos vaatajateni Sirje Runge kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis tema isikunäitusega „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“. Filmid linastuvad neljal õhtul – 14. ja 15. ning 21. ja 22. veebruaril. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning moodustavad osa näituse publikuprogrammist.

Iga seanss algab videopöördumisega, milles kunstnik avab filmide valiku tausta ning pakub vaatajale võimalikke vaatenurki nende kogemiseks. “Olen koostanud filmiprogrammi, mis toimib paralleelselt minu näitusega ja moodustab sellega ühtse terviku. Valitud filmid peegeldavad väikest osa sellest, mis on mulle maailmas oluline,“ ütleb Sirje Runge.

Filmiprogramm ühendab kinoklassika ja alternatiivse kunstikino. Näitamisele tulevad Alan Parkeri “Pink Floyd: The Wall” (1982), Federico Fellini “Rooma” (1972), Carine Asscheri “James Turrell: Passageways” (1995), Christoph Schaubi “Lõpmatuse arhitektuur” (2018) ning kaks episoodi National Geographic sarjast “Üks kummaline planeet” (2018). Tegemist on filosoofiliste ja kunstiliste teostega, mis igaüks omal moel käsitlevad inimeseks olemist ja elu Maal.

Kinoseanssidele pääseb näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad inglisekeelsete subtiitritega. Lisainfo programmi kohta: www.kai.center.

Fotografiska Tallinn häälestub muusikalainele ning avab sel nädalal fotograafia suurmeistri Anton Corbijni retrospektiivnäituse. Corbijni äratuntav visuaalne keel on jõuliselt kujundanud nüüdisaegset muusikakultuuri – kunstniku viit loomekümnendit käsitlev näitus toob kokku portreed artistidest nagu Depeche Mode, U2, David Bowie, The Rolling Stones ja paljud teised.

Jaanuarikuu lõpu lähenedes täitub Fotografiska näitusemaja mitmeks kuuks muusikaga – laupäevast, 24. jaanuarist avaneb Hollandi päritolu, ent poole sajandi jagu rahvusvahelise muusikamaailma visuaalset keelt tüürinud foto- ja videokunstniku Anton Corbijni suurnäitus. Näitusega kaasneb mahukas publikuprogramm, mis seob väljapaneku kohaliku muusika- ja kultuurimaastikuga läbi erituuride, filmilinastuste ning erikontsertide.

Legendaarse fotograafi suur ülevaatenäitus „Corbijn, Anton” rändab läbi kunstniku viie loomekümnendi, tähistades ühtaegu ka Corbijni 70. juubelit. Tema ainulaadne visuaalne käekiri on jäädvustanud tohutu hulga mõjukaid muusikuid – ajatud portreed, albumikaaned ja bändifotod on kinnistanud Corbijni rolli selles, kuidas maailm muusikat ja artiste näeb. Mitmekülgne ja rahvusvaheliselt hinnatud kunstnik on lisaks fotograafiale tegutsenud ka muusikavideote ja mängufilmide vallas, laiendades oma käekirja liikuvasse pilti ja narratiivi.

Enam kui 150 teosest koosneva retrospektiivi kaudu avaneb ehe ja erakordne, corbijnilikult hämar-müstiline portreemaailm, millest vaatavad vastu muusikamaailma suurkujud nagu Bono, Nirvana, Coldplay, Nick Cave, Prince, Annie Lennox, Dave Gahan, Martin Gore, Lenny Kravitz, Slash ja paljud teised. Fotodelt leiab ka filmitööstuse ikoonilisi tegelasi – näiteks Clint Eastwoodi, Cameron Diazi ja Willem Dafoe – ning tuttavlikke nägusid popkultuurist ja ühiskondlikust elust, nagu Kate Moss, Nelson Mandela ja Ai Weiwei. Lisaks fotodele on näitusele loodud suur visuaalne muusikatuba, mis annab võimsa, 360-kraadise vaate Corbijni videograafiale – muusikavideotele, mille saatel on sirgunud mitu põlvkonda. Näituse on Fotografiska kureerinud koostöös Anton Corbijniga.

Fotografiska näituse avamise puhul viibib Tallinnas ka Corbijn ise. Teda saab kuulda nii reedel, 23. jaanuaril toimuval näituse avapeol kui laupäeval, 24. jaanuaril toimuval Muusikanõunike taskuhäälingu avalikul salvestusel. Avanädala puhul külastab Eestit ka ansambel Brainstorm, keda Corbijniga seob aastatepikkune koostöö ning kelle portree on spetsiaalselt lisatud ka Fotografiska Tallinna näitusesaali. Brainstormi saab näituse avamise aegu kuulata näiteks neljapäeval, 22. jaanuaril toimuval Fotografiska taskuhäälingu avalikul salvestusel, kus bändiga vestleb Tallinn Music Weeki ja Station Narva  kommunikatsioonijuht Ingrid Kohtla.

Näitus „Corbijn, Anton“ on Fotografiska Tallinnas avatud 24. jaanuarist 30. aprillini 2026. Uuri näituse ja publikuprogrammi kohta lisa Fotografiska kodulehelt.