Foto: Adrikorn Artefacts | Sohvi Viik
“Disaineringi kaudu on võimalik laenutada valitud Eesti moedisainerite tipp-loomingut. Kahtlemata oleks tore kanda nendel vähestel pidulikel sündmustel aastas miskit erakordset, kuid paraku pole see alati kõige nutikam valik,” selgitab Disaineringi eestvedaja ning asutaja Anna Viik. “On tõenäoline, et see riideese jääbki kappi järgmist sündmust ootama, samas ,kui tegelikult võiks sellest rõõmu tunda järgmine kandja. Selleks oleme kokku toonud erinevate Eesti moedisainerite pidulikud õhturõivad, mida saab limiteeritud ajaks laenutada.”
“Otsustasime pilootprojekti raames välja selgitada, kas selline teenus pakub eestlastele huvi ning kas seda reaalselt ka kasutataks. Valisime piloodi läbiviimiseks peamiseks platvormiks Instagrami, sest oma rõhuga visuaalidel ning laia kasutajaskonnaga tundus, et jõuame kõige paremini piloodi eesmärgini. Meie jaoks on oluline, et valikus on lai valik kureeritud Eesti moedisaini ning tuua inimesteni võimalus toetada kodumaist loomingut, panustades ühtlasi ka kestlikku tarbimiskultuuri,” täiendab kaasasutaja Anna-Liisa Talts.
Laenutusteenuse broneerimine ja arveldamine toimub online-keskkonnas ning rõivastele saab minna järgi kas ise Stuudio 213’e Põhjala tehasesse või tellida rõivad postiga koju. “Tänu veebiostude populaarsemaks muutumisega nii veebipoodidest kui ka nt. Facebooki-kogukonna lehtedelt, julgeme arvata, et postiteenuse pakkumisega jõuame ka erinevatesse Eesti paikadesse, mitte ainult Tallinna inimesteni,” lisab Talts.
“Tootevalikust leidub ka seni müügilettidelt puudunud showpiece’e, mida maailmas eksisteerib vaid üks eksamplar. Loodame näha loojate ja kandjate vahelist sümbioosi, kus mõlemad osapooled avaldavad üksteise suhtes austust, kandes hoolt, et rõivaesemest saaksid rõõmu tunda võimalikult paljud inimesed ning et see saaks täita oma peamist eesmärki – olla kantud,” selgitab Viik.
Otsus platvormi katsetada tuli Stuudio 213 asutajatel küllaltki kiiresti, sest olles Eesti rõivatööstuses tegutsevate inimestega pidevas diskussioonis teemal “kuidas moevaldkonda paremale trajektoorile suunata”, on läbivaks märksõnaks alati olnud “koostöö”. Samuti on laenutusplatvormid end ka mujal maailmas tõestanud, et see on toimiv mudel. “Ehkki Eesti moetööstuse panus keskkonna kahjulikkusele on maailma mastaabis võrdlemisi väike, saame teadlike tarbijatena siiski teha häid valikuid. Projektiperioodi lõpuks loodame, et oleme kogunud piisavalt tagasisidet teenuse kohta, et ideaalis hakata ehitama platvormi suuremas mahus, kus pakume laiemat suuruste vahemikku, pakume lisateenuseid, nn. kohendamine figuurile sobivaks ning muidugi alustame enda rakenduse arendamist, et ei peaks kasutama kolmanda osapoole platvormi,” lisavad asutajad.
Disaineringi leiab juba täna Instagramist kasutaja @disainering alt. Profiil avalikustatakse 5. novembril, kui toimub ka lansseerimispidu Stuudio 213-s Põhjala tehases, kuhu on oodatud kõik teenusest huvitatud ning kus saab tutvuda ka tootevalikuga.
Olgu lisatud, et kui oled disainer ning tahaksid piloodiga liituda, siis anna sellest märku disainering@stuudio213.ee.
„2026. aasta BRUNO võitjad tõestavad, et parim jätkusuutlik disain sünnib siis, kui innovatsioon, kasutajasõbralikkus ja kvaliteet kohtuvad. Tugev tootedisain ei piirdu hea idee või efektse vormiga, vaid oluline on tervik, kus materjalivalik, funktsionaalsus, vastupidavus ja kasutajakogemus toetavad üksteist. Tänavuste võidutööde puhul on eriti rõõmustav näha, kuidas kestlikkust ei ole käsitletud eraldiseisva eesmärgina, vaid loomuliku osana läbimõeldud ja kvaliteetsest disainist. Just sellised lahendused näitavad, kuhu kaasaegne Eesti tootedisain võiks edasi liikuda,“ ütles Eesti Disainerite Liidu endine president, BRUNO auhinna üks ellukutsujaist ja Disainiöö peakorraldaja Ilona Gurjanova.
BRUNO võitjad valis rahvusvahelistest disainiekspertidest koosnev žürii, koosseisus Luke Pearson (Suurbritannia), Jaume Domenech (Saksamaa), Terry McStea (Suurbritannia), Isabelle Vérilhac (Prantsusmaa) ja Margot Vaaderpass (Eesti). Kokku esitati konkursile 67 tööd.
Elustiilitoote kategooria võitjaks tunnistati Stella Runneli ja Henna Hintsaneni tsellulooskiust kandekott. „Tsellulooskiust kandekott paistis silma nii oma viimistletud ja stiilse disaini kui ka nutika materjalikasutusega. Uuenduslik lõikekonstruktsioon võimaldab kestlikku materjali kasutada erakordselt tõhusalt ning toetab samal ajal koti selget ja elegantset esteetikat,“ kommenteeris žürii esimees Luke Pearson, Briti disainiekspert.
„Stella Soomlaisi brändi teatakse naha järgi, seega käesolev kandekott on meile eriline – sellega saame oma fännidele pakkuda esimest korda ka täielikult veganalternatiivi. Lisaks oleme suutnud seekord luua kotikeha nullkulu põhimõttel: see on disainitud ühest materjalilehest nii, et midagi ei jää üle,“ rääkis Stella Runnel.
Elukeskkondliku toote disaini osas valiti parimaks Eneli Siimoni loodud iste KOMA. „KOMA iste toob tuttavasse mööbliesemesse mängulisust ja värskust. Selle meeldejääv vorm kutsub katsetama erinevaid istumisasendeid ja kasutusviise ning avastama eseme funktsiooni vastavalt kasutaja vajadustele,“ põhjendas žürii oma valikut.
„Ruumid ja inimeste vajadused muutuvad ning mööbel peab nendega kohanema. KOMA puhul huvitas mind, kui väikese istealaga on võimalik luua ruumisäästlik ja iseseisev ese, mis jätab kasutajale vabaduse valida isteasend ning toob inimesed loomulikult üksteisele lähemale. Üks ja sama toode saab nii täita erinevate kasutajate jaoks erinevaid rolle. Sama oluline lähtekoht oli ringmajandus – uue disaintoote loomine peaks vajama võimalikult vähe uut materjali. KOMA kasutab teisese tööstusliku kõrvalvoo kvaliteetseid materjale uues funktsioonis ja uudses võtmes. Selle eripära ühendab kaks vabadust: kasutaja vabaduse valida oma asend ning disaini vabaduse näha olemasolevas materjalis uut väärtust,“ tutvustas disaini selle autor Eneli Siimon.
Insenertehnilise toote disaini osas pidas žürii esikoha vääriliseks uue generatsiooni aurugeneraatorit SteamBot: „Aurugeneraatoril SteamBot on läbimõeldud ja küps disainilahendus, mille tugevus peitub vaoshoituses. Minimalistlik vorm laseb tehnilisel elemendil jääda ruumis diskreetseks ja neutraalseks, muutes selle sobivaks väga erinevatesse keskkondadesse.“
“SteamBot sündis soovist tuua professionaalse aurusauna kogemus kodusesse vannituppa ning muuta lõõgastumine igapäevaelu loomulikuks osaks. Loomisel inspireeris kiire elutempoga inimese vajadus võtta aega iseendale, nautides mugavust ja lihtsat kasutust. Kompaktne dušinurga seinale paigaldatav aurugeneraator ühendab aurusauna tehnoloogia elegantse vormiga, mis sobitub tänapäevasesse vannituppa. Nutitelefonist juhtimine võimaldab aurusauna distantsilt sisse lülitada, seadistada temperatuuri ja planeerida kasutusaega. Meeleolu loov valgustus ning võimalus siduda SteamBot erimõõdulise dušinurga ja aurusauna terviklahendusega aitavad kujundada isikliku koduspaa. SteamBotis kohtuvad Eesti disain, tootearendus ja tootmine, et pakkuda läbimõeldud lahendust igapäevaseks heaoluks,” kommenteerisid disaini autorid Harri Ehrlich ja Andres Uuetoa.
Silmapaistva panuse eest Eesti disaini pärjati BRUNO Elutöö auhinnaga armastatud disainer ja moelooja Ivo Nikkolo. Ivo Nikkolo on üks Eesti taasiseseisvumisjärgse moe olulisi teerajajaid. Tallinna Moemajas ja Baltikas töötanud disainer rajas 1990. aastate alguses oma ettevõtte ning 1994. aastal sündinud Ivo Nikkolo kaubamärk oli üks esimesi tugeva autorikäekirjaga Eesti disainbrände, mis aitas viia kohaliku moe nõukogudeaegsest süsteemist kaasaegsesse turumajanduslikku ja rahvusvahelisse konteksti. „Ivo Nikkolo pühendumus, julgus ja visioon on jätnud püsiva jälje Eesti ja rahvusvahelisele disainimaastikule, olles inspiratsiooniks nii kolleegidele kui ka nooremale põlvkonnale,” kommenteeris Ilona Gurjanova.
Tunnustava äramärkimise BRUNO žüriilt said veel nahkkotid „Sole-mate“ (Anna Chirkova) ja ehteseeria „Sunlit“ (Kairi Lentsius) elustiilitoote disaini, vaikuseruum “Silen Space Gen 2” (Endrus Arge, Erik Silas, Martin Pärn, Sven Sõrmus, Janno Nõu, Pent Talvet, Kaspar Torn, Edina Dufola-Pärn) insenertehnilise toote disaini ning “Hula” pöörlevate istmete seeria (Pent Talvet), piima- ja hapukoorepaki hoidikud (Kaur Peri), 100% naturaalne pakendimaterjal RAIKU (Tõnis Jalakas) ja õleintarsia kellade ja lauavalgustite seeria “SOSIN” (Mirjam ja Markus Pärnamets) elukeskkondliku toote disaini kategoorias. BRUNO publikuhääletuse võitjaks osutus modulaarne kantav nähtavussüsteem „URBAN PEDESTRIAN“ (Karen Milistver).
Tutvu tunnustuse saanud disainidega galeriis!
Aastate jooksul on Tallinn Design House’ist kujunenud tuntud nimi, mille alla koondub eriilmelist Eesti disaini – rõivastest, ehetest, kottidest ja jalanõudest kuni looduskosmeetika, keraamika, mööbli, sisustuskaupade ja valgustiteni välja. Seda kõike on aastate jooksul hoidnud ja edendanud Tallinn Design House’i ühtehoidev disainipere
“Nüüd on aeg anda Tallinn Design House üle uuele omanikule. Sihtasutus Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinn Design House kaubamärgi, veebipoe ja poesisustuse,” seisis teates. Enampakkumine pakub uuele omanikule võimalust saada toimiv Eesti disainiäri ja toimiv platvorm, et jätkata Eesti disaini tutvustamist ja müümist Tallinn Design House’i nime all.
Enampakkumine toimub kahes etapis. Esimese etapi indikatiivsed pakkumised tuleb esitada hiljemalt 30. oktoobril 2026 kell 12.00. Enampakkumise tingimused ja müüdava vara täpse koosseisu leiab: inkubaator.tallinn.ee/avalik-teave/
