Teisipäeval alanud Milano moenädala juhatas sisse selle eelüritus – noortele disainitalentidele mõeldud konkurss MITTELMODA, mille üheks finalistiks osutus Eesti Kunstiakadeemia moeosakonna vastne lõpetaja Eneken Johanson.

Sellel kevadel ERKI Moeshow oma lõpukollektsiooniga “Who Let the Dust Out?” võitnud Johanson valiti välja sadade kandidaatide seast, kellest lõppvooru pääses kakskümmend viis noort moeloojat neljateistkümnest riigist üle maailma. Lisaks Eesti Kunstiakadeemiale olid esindatud mitmed maailma absluutsesse disainiparemikku kuuluvad institutsioonid nagu Central Saint Martins, Istituto Maragnoni, Parsons Paris the New School ning Boråse, Shenkari ja Aalto ülikoolid. Üritus leidis aset juba 28. korda ning kuulub kahe olulisema lõpukollektsioonide konkursi sekka Lõuna-Euroopas. “MITTELMODAl osalemine oli minu jaoks väga suur au – sain jagada lava niivõrd andekate disainerite ja põnevate eriilmeliste kollektsioonidega üle maailma. Ürituse tipphetk oli muidugi oma loomingut laval näha, aga kogu päev oli nii positiivselt meelestatud, sest mind ümbritsesid noored disainerid, kel kõigil sama siht silme ees, kuid väga erinevad kontseptsioonid, taustad ja visioonid,” kommenteeris eestlanna oma kogemust Itaalias.

Võistluskategooriate paljususe tõttu oli etendus väga eriilmeline varieerudes naiste- ja meestekollektsioonidest, spordirõivaste, rätsepatöö ja aksessuaarideni välja. Johansoni kestlikele lahendustele ja modulaarsusele pühendatud kollektsioon sai alguse noore inimese valu- ja võlupunktidest oma kodu hankimisel ning renoveerimisel. Nimelt esialgu kergena tudnuv ülesanne kapitaalremontida väike elupind omade vahendite ja tööjõuga lõppes autorile aastase agooniaga: pidevalt tolmu täis korter, konstantne kilede all elamine ning tuulutamiseks avatud aknad ka talvisel ajal. Lisaks keskkondlikku närvi vaevav aspekt, mida teha remondi käigus tekkinud ehitusjääkidega. Viimase kasutamisest saigi lõpuks kollektsiooni keskne lähtepunkt. Materjalikatsetuste käigus jõudis autor vanande elektrijuhtmetega kangaste manipuleerimiseni, luues nii eri vormi ja pikkusega rõivaid. Esemete mängulisus ning läbimõeldud materjalikautus olidki ühed olulisemad aspektid finaali pääsemisel.

Vaata galeriist, milline kõnealune kollektsioon ka on!

Tänavu kümnendat korda toimuvatele Eesti Disainiauhindadele esitati kokku 252 tööd seitsmes kategoorias. Võitjad kuulutatakse välja 2. oktoobril pidulikul auhinnagalal Põhjala tehases.

Eesti Disainikeskuse tegevjuhi Kirke Leinatamme sõnul on disainiauhinnad oluline kohtumispaik, mis pakub disaineritele võimalust oma töid mõtestada. “Disainiauhinnad ei ole ainult konkurss, et leida parim töö. See on võimalus oma töid analüüsida ja võõrale inimesele selgelt esitleda. Sellist tagasivaatamist on meil kõigil aeg-ajalt vaja. Loodan, et nii konkurss kui ka auhinnagala on disaineritele mõnus kõrvalepõige igapäevarutiinist – võimalus kokku tulla, vaadata teiste loodut ja jagada lugusid tööde taga. Just nii sünnivad uued ideed ja võimalused,” rääkis Leinatamm.

Tootedisaini auhinna BRUNO ühe algataja, endise Eesti Disainerite Liidu presidendi Ilona Gurjanova sõnul on oluline pöörata tähelepanu ka sellele, kas disain, mis jõuab inimeste igapäevaellu on funktsionaalne, mugav ja keskkonnasäästlik. “BRUNO auhind rõhutab, et hea tootedisain ei ole pelgalt vormi või esteetika küsimus, vaid terviklik vastutus – materjalivalikust ja tootmisest kuni kasutuskogemuse ja toote elukaare lõpuni. BRUNO on Eesti disainivaldkonna oluline kvaliteedimärk,” ütles Gurjanova.

Iga kahe aasta tagant toimuvad Eesti Disainiauhinnad tunnustavad Eesti disainivaldkonna silmapaistvamaid tegijaid, disainikasutajaid ja mõjukamaid disainitegusid, tuues avalikkuse ette viimase kahe aasta olulisemad saavutused tootedisainis, graafilises ja digitaalses disainis, teenusedisainis, disainihariduses, disaini mõjus ning noore disaineri kategooriates.

Tänavune gala tähistab Eesti Disainiauhindade jaoks ka uut algust. „Soovime, et Eesti Disainiauhindade gala oleks rohkem kui auhindade üleandmine — see on disainivaldkonna ühine pidu, kohtumine ja enesepeegeldus. Sel aastal tahame tuua auhinnad publiku ette uue energiaga: julgemalt, nähtavamalt ja elavamalt,” lisas Leinatamm.

Tutvu Eesti Disainiauhinnad 2026 nominentidega siin!

Kodumaise ehtemärgi SOMA uus hõbeehete kollektsioon “BLOOM” võtab lähtepunktiks õitsemise – mitte niivõrd hooajalise motiivina, vaid mõttena uuesti alustamisest. Kollektsiooni sõrmustes ja kõrvaehetes kordub seitsme kroonlehega võlulille kujund, mille juured ulatuvad SOMA asutaja Sofia Halliku lapsepõlve. 

„Minu esimene sõna ei olnud „emme“. See oli „lillekesed“,“ meenutab Sofia. Lilled saatsid teda lapsepõlvest alates, ent alles hiljem omandas erilise tähenduse ka muinasjutt seitsme kroonlehega võlulillest. „Mitte sellepärast, et võlulill täitis soove, vaid sellepärast, et ta rääkis lootusest.“ 

Täna tähendavad need seitse kroonlehte Sofia jaoks midagi hoopis muud. Mitte seitset soovi, vaid usku, et isegi kõige pikema talve järel on võimalik uuesti õitsema hakata. “Sest ma usun, et ilu ei ole lihtsalt midagi, mida vaadata. Ilu annab jõudu elada. See võib peituda metsas, kevadises taevas, kallistuses või kellegi soojas pilgus. Ilu tuletab meelde, et lootus ei kao. Mõnikord peitub lootus lihtsalt talve all,” lisab disainer.

Kollektsioonis “BLOOM” võib õis avaneda tervikuna või ilmuda vaid vihjena – kroonlehe, seemne või hommikukastet meenutava detailina. Kõik ehted valmivad hõbedast ja täielikult käsitsi, vahast vormimisest valamise ning viimistlemiseni. Halliku jaoks märgib see ühtlasi teadlikku naasmist füüsilise valmistamise juurde pärast aastaid digitaalsete tehnoloogiate uurimist.

„Ma ei soovinud, et õied oleksid täiuslikult sümmeetrilised. Loodus ei ole sümmeetriline. Ka inimene mitte,“ ütleb Hallik. Just käe jälg ja väikesed ebakorrapärasused annavadki kollektsioonile selle iseloomu – ajal, mil täiuslikku vormi saab masinaga aina hõlpsamini korrata, muutub nähtav inimlik puudutus omaette väärtuseks.

Kollektsioon on saadaval SOMA veebipoes, valitud Goldtime’i kauplustes üle Eesti ning Tallinn Design House’i poes.