Kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaim kohalik näitusteruum A-Galerii kuulutab välja avatud konkursi 2023. aasta programmile SEIFIS ja AKENDEL. Kandideerima on oodatud nii ehtekunstnikke, kui ka ehte- ning sepakunsti teiste kunstivaldkondadega kombineerivad ja julgelt katsetavad näituseprojektid. Konkurss kestab 17. oktoobrini 2022.

2022. aastal on A-Galerii rikkaliku näituseprogrammiga toonud kultuuripublikuni 30 eriilmelist näitust, mis on toimunud nii galerii ajaloolises SEIFIS kui ka avalikkku linnaruumi rikastavatel AKENDEL. Galerii programmis on osalnud maailmaklassi ehte- ja metallikunstnikke nii Eestist kui välismaalt, seal hulgas Prantsusmaalt, Hiinast, Taiwanist, Norrast ja Iisraelist. 

SEIF on A-Galerii näitusepind, mis keskendub peamiselt professionaalsete ehtekunstnike ja seppade uue loomingu näitamisele. Ühtlasi on SEIF ajalooline pidepunkt, mis ühendab kullassepaärina ehitatud hoone esialgse funktsiooni ja kaasaegse ehte- ja sepakunsti olulisima kohaliku näitusepinna. SEIFI on oodatud kunstnikud, kirjutajad ja uurijad, kelle looming lähtub kaasaegsest ehtekunstist, käsitöölistest praktikatest ning nende seostest visuaalkultuuriga laiemalt. 

A-Galerii SEIFI kõrgus on 315 cm ning pindala 5,2 m². Tööde eksponeerimiseks on võimalik kasutada trosse ja magneteid. Ruumis ei ole võimalik teostada värvimistöid ega puurida seintesse. Näitusepinda SEIFIS pikendab üks aken Hobusepea tänaval.

SEIFI ligikaudne näituse toimumise aeg on 6 nädalat.

A-Galerii AKNAD on loodud 1891. aastal kullassepaäri vaateakendeks, kuid alates 2019. aastast muutunud A-Galerii oluliseks (mikro)näituste platvormiks, et pakkuda lisaks SEIFI näitustele kaasaegse ehtekunsti valdkonnas tegutsejatele võimalust näidata uut või taasavastatud loomingut kompaktses formaadis ning laiendada A-Galerii näitusepinda avalikku ühiskasutatavasse linnaruumi. 

AKENDELE on oodatud nii grupi- kui üksikprojektid, mis puudutavad kaasaegset ehtekunsti ning käsitöölisi praktikaid visuaalkultuuri kontekstis. Väga oodatud on ka projektid kuraatorite poolt, mis koostöös erinevate kunstnikega looks akendele tervikliku ja läbimõeldud lahenduse. AKENDELE võib esitada ka projekte veel arengujärgus ideedest, kus erinevate kunstnike ideid kombineerides moodustatakse koostöös galeriiga terviknäitus. Üksi avaldust esitades ei pea arvestama kõigi akende täitmisega. 

AKNAD on samavõrra välja- kui sissevaatamiseks. Seepärast mahub akendele ka loomingut, mis võtab lähtepunktiks ehtekunsti ning on sündinud koostöös muude loominguliste valdkondadega – heli, video, maal, disain, kirjandus, mood, visuaal- ja etenduskunst ning arhitektuur.

AKNAID on viis – Hobusepea ja Pikal tänaval üks suur (mõõtudega 220x300x85 cm) ja neli väikest (mõõtudega 220x140x48 cm). Akendel on laes konksud riputamiseks, valgustid ning pistikupesad. Kuna akende tagaküljel pole midagi riiuleid katmas, peaks kandideeriv kunstnik seega mõtlema ka näituse taustale. Aknanäitused on möödujaile vaatamiseks üleval ööpäevaringselt.  

AKENDE ligikaudne näituse toimumise aeg on 8 nädalat.

Kogu lisainformatsioon konkursi tingimuste kohta leiab A-Galerii kodulehelt.

Laupäeval, 15. novembril avati Euroopa suurimal Põhja- ja Baltimaade kultuurile pühendatud festivalil “Les Boréales” Eesti jätkusuutlikku disaini tutvustav rändnäitus “Upmade in Estonia”. Enne näituse avamist toimus Eesti ja Prantsuse disainerite kontaktpäev Eesti saatkonnas.

Euroopa üks suurimaid Põhjamaadele ja Balti riikidele pühendatud multidistsiplinaarseid kultuurifestivale toimub sel aastal juba 33. korda. Festival leiab aset Caenis Normandia piirkonnas, mis on alati rõhutanud oma ajaloolist ühtekuuluvust Põhjamaadega. “Les Boréales” (tõlkes “Virmalised”) toob kokku Eesti disainerid, kirjanikud ja muusikud. Külastajad saavad proovida Eesti toitu ning tutvuda modernses raamatukogus näitusega “Upmade in Estonia”. Raamatukogu direktori sõnul oli nende eriline soov tuua just Eesti disain oma hiljuti valminud kaasaegse raamatukogu seinte vahele. Avapäeval külastas näitust ning hüpikpoodi üle 500 kultuurihuvilise.

Eesti Disainerite Liidu juhi Ilona Gurjanova sõnul on suur au olla festivalil esindatud ning jätkata Prantsusmaaga koostööd, mis on kestnud juba 25 aastat erinevates vormides sh osalemine Saint-Étienne’i disainibiennaalil, Maison et Objet messil ning näitustega Pariisis ja Marseille’s. “Caenis oleme festivali kutsel kolmandat korda ning ainsana Baltimaadest esitleb disainisaavutusi Eesti.”

“Upmade in Estonia” on rahvusvaheline rändnäitus, mis tutvustab Eesti disainerite jätkusuutlikke ja ringmajanduse põhimõtteid järgivaid lahendusi alates mööblist ja moekollektsioonidest kuni digitaalse innovatsioonini. Näitust esitleti esmakordselt New Yorgis 2024. aastal, millele järgnes väljapanek Singapuris 2025. aasta sügisel. Osalejate seas oli nii teenekaid kui ka noori disainereid nende hulgas : Anneli Tammik, Urmas Lüüs, Sandra Luks, Cärol Ott, Reet Aus, Elize Hiiop, Johanna Ulfsak, Eva-Karlotta Tatar, Kärt Summatavet, Mare Kelpman, Leonardo Meigas, Siim Karro, Piret Loog, Tarmo Luisk, Martin Pedanik, Marko Kekishev, Martin Rästa jt

Caenis esitletav Eesti programm on mitmekesine ja mahukas, pakkudes rikkalikku valikut muusikast, filmist, kirjandusest ja kunstist. Muusikalises osas astuvad üles Vox Clamantis, Puuluup ja Hanakiv, erilise tähelepanu all on Arvo Pärdi ja Veljo Tormise looming. Festivali avaõhtul juhatas Kaspar Mänd kinokontserti “Nosferatu”, millele on muusika loonud Tõnis Kaumann. Piirkonna kinodes linastuvad dokumentaalfilmid Arvo Pärdist, “Savvusanna sõsarad”, “Risttuules” ja “Naine kütab sauna”, tuues publikuni läbilõike Eesti filmikunsti tundlikest ja poeetilistest teemadest. Programmi kuulus ka Reet Ausi dokumentaalfilm “Out of Fashion”, millele järgnes aktiivne arutelu jätkusuutliku tekstiilitööstuse üle. Kirjandusprogrammi raames toimusid kohtumised kirjanike Urmas Vadi, Katrina Kalda ja Xavier Bouvet’ga. Näitustel saab tutvuda Prantsusmaal tegutseva kunstniku Liis Lillo loominguga. Festivali avapäeval lõid meeleolu Eesti kokad Jaana Niit-Lafontaine ja Kaidi Uljas.

Vaata fotosid näitusest galeriis!

Näitust “Upmade in Estonia” saab festivalil “Les Boréales” külastada kuni 4. jaanuarini 2026. 

Muusik Anna Kaneelina ja kunstnik Kärt Hammer avavad 20. novembril Tallinnas ühisnäituse “Walls”, milles on ühte installatiivsesse ruumi toodud kokku helid ja kunst. Ühtlasi avaldas Anna täna visuaali oma oktoobris ilmunud loole “Tired”. 

Kaneelina ja Hammeri pikaajalisest koostööst kogunenud esteetiline maailm kohtub vaid paariks päevaks Krulli pargi ääres asuva Volta 1 maja pop-up galerii nelja seina vahel. “Walls” kujutab endast mõlema naise loomingulist dialoogi maailmaga ning esitab küsimusi meie piiratuse, vabaduse ja valikute kohta. Millal sein maha lõhkuda ja millal taas üles ehitada? Kas seinad hoiavad või piiravad meid? Kas väsimus võib olla seisund, mille kaudu sünnib selgus ja vastupanu?

Anna Kaneelina tänavune muusikaline looming on käsitlenud väsimust, vastupanu ja eneseleidmist. Tema oktoobris publikuni jõudnud kogumik “Tired” kõneleb teekonnast kurnatusest selguseni, kontrollist vabanemiseni ja inimese moraalsetest valikutest. Ühisnäitus “Walls” annab sellele materjalile justkui installatiivse kuju ja vormi.

“Mul on tükk aega küpsenud peas soov leida oma loomingulisusele ka rohkem visuaalne, kunstiline väljendus. Sisemiselt tundsin, et andmaks oma muusikas leiduvat tunnet ja mõtet paremini edasi, oleks seda põnev visuaalselt ruumi paigutada,” selgitas Anna. “Olen alati töötanud paremini partnerluses ning nii ka seegi kord – tundsin, et vajan sellise eksprompt-tunde ja idee elluviimiseks enda kõrvale just Kärti, kes lõi mulle sellise turvalise pinnase, et julgeda minna ideega lõpuni.”

Anna Kaneelina ja Kärt Hammeri ühisnäitus “Walls” on avatud 20.-22.11 aadressil Volta 1, Tallinn. Uuri lisa Facebookist. 

Anna Kaneelina sügiskontserdid toimuvad 27. novembril Tallinnas klubis D3 ja 28. novembril Tartus Genialistide klubis.