19. augustist kuni 27. novembrini on Kai kunstikeskuses avatud Merike Estna personaalnäitus “Muld ei hoia meie armastust”. Näitus on kunstniku omamoodi mini-retrospektiiv, kus on eksponeeritud nii mahukad seeriad uusi teoseid kui ka paljud varem Eestis esitlemata tööd. Viimaste seas näiteks spetsiaalselt Estna 2019. aasta Moderna Museet Malmö näituse jaoks valminud suuremõõtmeline maal “Ohustatud aegade ookean” ja esmakordselt 2021. aastal Londonis Bosse & Baum galeriis näidatud käsitsi kootud mastaapne vaip “The House of the Tragic Poet”. 

Kunstnik on loonud näitusele totaalse keskkonna, mille elemendid on lisaks maalidele tekstiilist, mesilasvahast, puidust, klaasist ja keraamikast installatsioonid ning heli. Merike Estna on tuntud maali mõiste julge avardajana, kes loob oskuslikult etenduslikke maailmu, mis haaravad vaataja täielikult endasse. Kai näitus paistab silma erilise materjalikäsitluse poolest: näiteks on teostes eksperimenteeritud põletusega tekstiilil ja puidul. Liikudes paindlikult kaasaegse kunsti, käsitöö ja Eesti folkloori traditsioonide vahel, moodustub näitusel lummav tervik. Estna loomingut iseloomustab ajamahukate ja traditsiooniliste tehnikate kombineerimine kaasaegsete materjalide ja teemadega. Pintsli ja lõuendi kõrval on kunstniku töövahenditeks olnud nii tätoveerimismasin, tikkimisnõel kui ka elav tuli.   

Merike Estna on üks olulisemaid kaasaegseid kunstnikke Eestis, kelle jätkuv uurimus maalimisest kui loometööst ja väljendusviisist põhineb kriitilisel ja kontseptuaalsel lähtekohal ning sügaval austusel oma eriala vastu. Viimase 7 aasta jooksul on kunstniku fookus olnud olulisel määral rahvusvahelisel areenil, millest annavad tunnistust ülesastumised Bosse & Baum galeriis (London), Karen Huberi galeriis (Mexico City), Art in Generalis Performa biennaali raames (New York), Kunstraumis (London), kim? Kunstikeskuses (Riia), Kiasmas (Helsingi) ja Moderna Museet Malmös (Malmö). Kai kunstikeskuse näitus on kunstniku esimene suurem institutsionaalne väljaastumine Eestis peale 2014. aasta isikunäitust Kumus. 

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.