Tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela nominendid on SELGUNUD

Moe- ja disainiekspertidest koosnev Kuldnõela žürii on Eesti disainerite seast välja valinud nominendid, kes kandideerivad sel aastal Kuldnõela ja Hõbenõela auhindadele. Eesti ainsate moedisaini auhindade võitjad selguvad sügisese Tallinn Fashion Weeki raames toimuval Kuldnõela galal.

Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viie viimase aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele. Kuldnõela kõrval antakse välja ka Hõbenõel, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moelooja, kaubamärk või kollektsioon, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks komeediks meie moetaevas.

Kuldnõela žürii koosseisus Kristi Pärn-Valdoja (ajakirja Säde peatoimetaja), Piret Puppart (Eesti Kunstiakadeemia moedisaini osakonna juhataja), Kristina Herodes (Postimehe moeajakirjanik), Urmas Väljaots (moeekspert), Britta Ratas (Kaubamaja turundusdirektor), Filippo Caroti (moefotograaf) ja Aljona Eesmaa (Portail.ee asutaja, ajakirja Säde moetoimetaja ja blogija) on valinud nominentideks järgnevad moekunstnikud ja kaubamärgid:

Hõbenõela nominendid

Mari-Liis Saretok, kaubamärgiga Kokomo Collection

Kolm aastat tagasi värviliste tie-dye vitamiinidressidega välja tulnud eksperimentaalbrändist, mis sai enda nime ülemaailmsest samanimelisest retrohitist, on kasvanud kodumaisel moemaastikul arvestatav rõivamärk, mille naiselik ja mänguline stiil on äratanud palju tähelepanu. Kokomo rõõmus ja värviderohke maailm pakub nii vaba aja kui pidulikke rõivaid ning püüab silmapaistvate mustrite, litrite ja retromõjutustega kangaste abil pilke. Kokomo disainer Mari-Liis Saretok usub, et enda stiili ei tohiks liiga karmilt piiritleda, ning on seega oma eesmärgiks seadnud selle, et julgustada inimesi kandma rohkem värve ja just selliseid rõivaid, mis neile päriselt meeldib.

Mare Kelpman, kaubamärgiga Kelpman Textile

Mare Kelpman on disainer, kelle tekstiilistuudio eesmärk on teha elutervet loomingut, mis rõõmustaks kasutajat terve elu. Kelpman Textile kaubamärk kasutab 100% naturaalseid tekstiile, mis on Mare Kelpmani kavandatud ning mis toodetakse lähiregioonides ja valmistatakse Euroopas toodetud materjalidest. Disainer Mare Kelpman kontrollib kogu tootmisprotsessi, kus kangaste viimistlemine toimub ilma keemilisi vahendeid kasutamata ja esemete tootmine vastavalt tarbimisele, tänu millele on kaubamärgi ökoloogiline jalajälg minimaalne. Kangastele uusi kasutusvõimalusi otsides jõudis disainer aksessuaaridest sujuvalt ka rõivasteni ning tema sooviks on luua põhjamaise kliima jaoks sobilikke rõivaid. Kelpman Textile loob tooteid persoonile, kes hindab vabadust, loomingulisust ja naturaalse materjali võlu ning kes julgeb massist eristuda.

Xenia Joost

Xenia Joosti nimi ei vaja Eesti moepublikule tutvustamist – kahtlemata on tegemist ühe silmapaistvaima ning töökaima noore moeloojaga. Pärast õpinguid Tartu Ülikoolis ning Eesti Kunstiakadeemias täiendas Xenia end maailmakuulsa moedisaineri Vivienne Westwoodi juures ning töötas seejärel aastaid kodumaise jaekaubanduse lipulaeva Baltika alla kuuluvate brändide Montoni ja Ivo Nikkolo disainerina. Ligi 10 aastat tagasi alguse saanud omanimelise brändi all loob Xenia minimalistlikke rõivaid, mille muudavad unikaalseks erilised lõiked, läbimõeldud värvi- ja materjalivalik ning Xeniale omane slaavilik detailitunnetus. Hetkel peamiselt Vietnamis tegutsev Joost on oma loomingut esitlenud lisaks endisele ning praegusele kodumaale ka Venemaal, Hiinas, Jaapanis ja New Yorgis ning loob kollektsioone ka kahele rahvusvahelisele moebrändile.

Kuldnõela nominendid

Kristina Viirpalu, kaubamärgiga KV Couture

Moekunstnik Kristina Viirpalu hindab vanade käsitöötehnikate ilu ja filigraansust ning ammutab inspiratsiooni just neist. Tema moeateljee KV Couture on Tallinna vanalinnas juba 10 aastat hääbuvaid käsitööoskuseid au sees hoidnud ning tänapäeva kiire elutempo kiuste aeglase käsitööna valmivat kõrgmoodi loonud. Ainsana Eestis kasutatakse Kristina ateljees iga toote tegemisel aeganõudvat käsitsi kudumist ja tikkimist – piste piste haaval, pärl pärli järel, üks õieleht ja pitsdetail korraga. Iga toode on eriline ja ainulaadne, algusest lõpuni käsitöö, samuti lisab disainile aktsenti tikkija eripärane ja unikaalne käekiri ning kandja temperament. Kristina on inspiratsiooni saanud Eesti traditsioonilistest käsitöövõtetest ja mustritest, võttes üle parimad tehnikad ja kauneimad jooned ning tuues need tänapäevasesse couture-maailma. Disaineri ühe lemmiktehnikana kasutatakse Eesti käsitöö tõelist pärli ehk imepeenena kootud Haapsalu salli, mis on pärit 19. sajandist. Võttes inspiratsiooniks tolleaegse romantismivaimu ja vanad tikandite motiivid ning mustrid, muundab Kristina selle traditsioonilise tehnika võtted äratuntavalt isikupäraseks ja kordumatuks moeloominguks, kus ühe kleidi valmimiseks võib kuluda mitu kuud.

Marit Ilison

Marit Ilison on kunstnik, disainer, ettevõtja ja Kristjan Raua kunstipreemia laureaat, kelle ainulaadne, „sosistavaks luksuseks“ nimetatud moelooming, mis põimib disaineri kultuurilise tausta ja isiklikud tunded, keskkonnasäästliku disaini ja kontseptuaalse kunstilise lähenemise, on püüdnud pilke nii kodu- kui välismaal. 2016. aasta suvel lansseeris moemaailma kultusbutiik 10 Corso Como Ilisoni kollektsiooni “Longing For Sleep” Milano moenädalal ning Marit Ilison on esimene Eesti moelooja, kes on Prantsuse Kõrgmoe Föderatsiooni poolt valitud ja kutsutud osalema Pariisi moenädala ametlikus programmis. 2014. aastal tiitliga Vogue Talent pärjatut Maritit kajastati 2016. aastal Vogue Italias kui Vogue’i edulugu, samuti on tema loomingut avaldanud The New York Times, Vogue Paris, Vogue Italy, Women’s Wear Daily ning mitmed teised rahvusvahelised väljaanded.

Kadri Kruus

Aksessuaaridisainer Kadri Kruusi loob tooteid, mille juured peituvad traditsioonides, ent millele on lähenetud kaasaegse tunnetusega. Aksessuaaride loomisel kasutab Kadri töövõtteid ja tehnikaid, mis on enamasti käsitöönduslikud ning nahatöös juba aastakümneid esindatud olnud – just seepärast ongi tema töökojas vaid üks õmblusmasin, sest üldjuhul tehakse kõik tööd käsitsi. Viimase viie aktiivse tegutsemisaasta jooksul on Kadri täiustanud oma baasmudeleid ning töötanud välja töövõtted, mis ühendavad vana uuega. Tema loomingu eesmärgiks on siduda traditsioonid tänapäeva kiire elutempoga, pannes klassika, kvaliteedi ja meisterliku käsitöö omavahel toimima nii, et sellest sünnib uus, julge ja innovatiivne vorm. Kadri Kruusi aksessuaarid muudavad glamuuri funktsionaalseks ja funktsionaalse multifunktsionaalseks.

Kuldnõela ja Hõbenõela kollektsioonid jõuavad lavale sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 11. oktoobril Vaba Laval toimuval Kuldnõela galal.

Talvised jalanõud on enam kui lihtsalt moeesemed – need on ka esmaseks kaitseks külmade, niiskete ja lumiste teede eest. Kui soovid, et sinu pere lemmikjalatsid peaksid vastu mitu hooaega, on oluline järgida kolme põhimõtet: ennetada, kanda teadlikult ja hooldada regulaarselt.

Enneta – kaitse jalatseid enne kandmist

Õige ennetus vähendab olulised tuleviku muresid jalatsite pärast. Oluline on jalanõud töödelda kaitsevahenditega juba enne nende esmakordset kandmist. See aitab jalatseid kaitsta tolmu, niiskuse ja mustuse eest. Soovitame kasutada kaitsevahendeid, mis tagavad veekindluse ja mustuse tõrje. Olgu siinkohal meenutatud, et kaitsevahend tuleks kanda jalanõudele vähemalt 30 minutit enne väljumist, soovitatavalt isegi eelmisel õhtul, et lasta sellel täielikult imenduda ja moodustada kaitsekiht. Kaitsekihti peaks uuendama iga 7–10 päeva järel, kuna see kipub aja jooksul aurustuma. Eriti oluline on see talvejalanõude puhul, mis puutuvad pidevalt kokku niiskuse ja külmaga.

Kanna, teadlikult

Kuidas ja millal sa oma jalanõusid kannad, mõjutab otseselt nende eluiga. On oluline, et jalatsid vastaksid täpselt nende kasutusotstarbele. Näiteks lambavillaga vooderdatud UGG ja EMU saapad on mõeldud külmade ja kuivade ilmade jaoks, kuid mitte sügavate lumelompide ega märgade olude jaoks (kui need just pole veekindlaks töödeldud). Seevastu brändid, mis kasutavad Gore-Tex membraani, pakuvad suurepärast kaitset just niisketes tingimustes.

Samuti on oluline vältida märgade jalatsite kandmist. Märg jalats võib kaotada oma vormi ja kahjustada materjale, eriti naha ja seemisnaha puhul. Jalatsite puhkus on sama oluline kui nende kandmine – lase oma jalanõudel vahepeal hingata ja taastuda, et säilitada nende kuju ja parimad omadused.

Puhasta ja hoolda, korralikult

Halb uudis on see, et hooldusvabu jalanõusid ei ole olemas, kuid hea uudis on, et sobivaid hooldusvahendeid leidub turul rohkem kui kunagi varem. Olenemata jalatsite hinnast ja kvaliteedist, vajavad need kõik regulaarselt hooldust. Jalanõude hooldus algab eelhooldusest – uued jalatsid tuleks kohe peale proovikandmist töödelda spetsiaalsete veekaitsevahenditega, et tagada mustus- ja veehülgavus. See aitab pikendada nende esteetilist välimust ja vastupidavust.