Foto: Fjällräven
Fjällräveni poolt korraldatud naiste matkateemalises vestlusringis osalenud Näkid Metsa matkajuhtide Heleri Hanko ja Karmen Korjuse sõnul kardavad nendega metsa jõudnud naised ka märgasid jalgu ja pimedust. „Tihti on need hirmud kaasa antud meie vanematelt või pärit hoopis muinasjuttudest. Meile on ju alati räägitud, et kui jalad saavad märjaks, siis me jääme haigeks või et kui metsa läheme, siis karu tuleb. Tegelikult on see aga hirm millegi võõra ja tundmatu ees, mille üle meil kontrolli pole,“ ütles Näkid Metsa matkajuht ning pikamaa- ja soolomatkaja Heleri Hanko, kel on õnnestunud kaks korda elus metsas ka karuga kohtuda. „Esimesel korral kohtasin karu vaid mõnekümne meetri kaugusel, kui matkasin oma koeraga. Karu ehmus koera haukumise peale sõna otseses mõttes pepuli ja jooksis minema,“ rääkis Heleri. „Teine kohtumine karuga oli vaid kaks suve tagasi. Nägin teda üle põllu 150 meetri kaugusel. Kuigi distants oli veidi suurem, vaatas ta mulle otsa ja pani siis suurte sammudega metsa poole pragama. Mõlemal korral tundsin, et olen suure õnnega koos.“ Hanko sõnul ei kujuta karud tavalisele matkajale Eestis suurt ohtu, sest karusid on Eestis aastasadu jahitud, mistõttu on nad hakanud inimesi pelgama. „Seetõttu peetakse kõige sõbralikemateks karudeks just Eestis elavaid karusid,“ lisas ta.
Uuringu tulemustest selgus, et üle poole Eesti naistest matkavad kord kuus, üle 70% naistest käivad matkamas vähemalt kaks korda aastas, sealjuures matkavad eestlased rohkem kui venelased. Piirkonniti elavad kõige matkakaugemad naised Tallinnas ja Ida-Virumaal. Uuringus selgus ka, et enim meeldib Eesti naistele matkata pere ja lastega, ent samuti sõprade ja kaaslasega. Soolo ehk üksi matkamist harrastavad Eesti naised lõunanaabritest rohkem. Vestlusringis osalenud soolomatkaja Karmen Korjuse sõnul hakkas ta üksi matkama kaks aastat tagasi.
„Soolomatkamine on aidanud mul olla rohkem egoist ja võtta vastutus igas elu valdkonnas. Naistena tahame me kogu aeg kellegi eest hoolitseda, aga üksinda metsas olles mul seda kohustust ei ole – ma saan sõltumata kellast ja inimestest oma elu täiel rinnal nautida. Üksi matkamine on olnud suureks tööriistaks rohkem endaks saamisel ning õpetanud mind ennast aktsepteerima ning väärtustama,“ rääkis Karmen, kes läbis juuni alguses seitsme päevaga 161-kilomeetri pikkuse matkalõigu Võsult Palukülla. „Juunikuu on imeline aeg matkamiseks,“ soovitas ta. „Loodus on just praegusel hetkel nii kutsuv, vali ja värve täis. Mina ennast matkal olles tagasi ei hoidnud ja flirtisin loodusele täiega vastu!“
Ürituse tarbeks, kus kõnealust uuringut esitleti, avas Fjällräven külalistele vaid üheks päevaks 2-kilomeetrise matkalõigu, mis kulges Jägala rippsillast Taju Restoni. Matkatee on osa kultuuriloolisest palverännuteest Pirita kloostrist Vana-Vastseliinani. Matkatoitudega kostitas külalisi toiduterapeut ja kokaraamatute autor Hele-Mai Alamaa.
Vaata fotosid matkast ja vestlusringist galeriist!
Baltimaade naiste matkateemalise uuringu tellis Rootsi matkavarustuse tootja Fjällräven ja viis läbi uuringufirma Socio. Tänavu mais ja juunis toimunud uuringus osales 3000 naist Eestist, Lätist ja Leedust.
Kollektsioonis kohtuvad neli Marimekko mustrit: Maija Isola 1964. aastal loodud ja tänaseks ikooni staatusesse tõusnud Unikko, kaks Erja Hirvi 2024. aasta lillemustrit Kukasta kukkaan ja Lemmitty ning brändi klassikaline m-logo. Valik jätkab brändi pikaajalist dialoogi lillemotiividega, mis on alates 1960. aastatest kujunenud disainimaja üheks äratuntavamaks keeleks.
Pressiteate kohaselt on Marimekko jaoks antud koostöö võimalus tuua trükikunst veelgi otsesemalt igapäevaellu, CASETiFY jaoks aga järjekordne näide sellest, kuidas tehnoloogiaümbrised võivad olla enamat kui pelgalt igavavõitu kaitsekiht.
Volta SKAI kõrghoone ehitus algas 2025. aasta detsembris ning hoone esimene torn valmib 2027. aasta keskpaigas. Kahe 12-korruselise torniga projekt kerkib Volta kvartali ja Kalaranna tänava nurgale, aadressile Krulli 10, pakkudes panoraamvaateid Tallinna lahele, vanalinnale ja Noblessneri jahisadamale. Hooned kerkivad rannikuäärsele kõrgendikule, mis tagab vaadete säilimise ka tulevikus.
Volta SKAI kodude hinnad algavad 249 900 eurost. Eduka mitte-avaliku eelmüügi lepingute kogumaht ulatus 8,45 miljoni euroni. „Volta SKAI müügiedu näitab nõudlust uue elamispinna järele, kus hinnatud asukoht, kvaliteetne arhitektuur, läbimõeldud planeeringud ja ainulaadsed vaated moodustavad terviku,” ütles Endoveri tegevjuht Roul Tutt. „Ostjad hindavad võimalust soetada kodu, kus privaatsus ja avarad merevaated on tagatud ka aastakümnete pärast. Eelmüük kinnitas, et ka eksklusiivse kinnisvara vastu on Eestis nõudlus kõrge – Volta SKAI esimeses tornis asuvad SKAI Villa katusekorterid on suuremas osas juba omaniku leidnud,” rääkis Tutt.
Arhitektuur, mis avab linna uue nurga alt
Volta SKAI arhitektuurilise lahenduse on loonud ARS Projekti meeskond, kelle portfellis on ka Maakri kvartali ja Rocca Towersi kõrghooned. „See maja on kõigist Endoveri hoonetest kõige ekspressiivsem ja väljendusrikkam,” sõnas ARS Projekti arhitekt Rasmus Tamme. Kalaranna, Tööstuse ja Krulli tänava nurgale kerkiv hoone on oma asukoha tõttu nähtav ja dominantne. „On vähe kohti Tallinnas, mis avavad linna täiesti uue nurga alt – Volta SKAI avab kõrgendatud pinnaselt 360-kraadised vaated merele, vanalinnale ja linnasüdamele,” ütles Tamme.
Kõrghoonete välisarhitektuuri liigendavad ulatuslikud klaaspinnad ja efektsed kumerdatud nurgarõdud, mis toovad arhitektuuri voogava joone. Panoraamsed aknad muudavad silmapiiri loomulikuks osaks interjöörist ning avavad ruumid nii päevavalgusele kui õhtutulede särale. „Iga joon loodi selleks, et defineerida nii uut linna siluetti kui ka igapäevast elukeskkonda. Need kodud sobivad ühtviisi hästi noorele perele, mitmele põlvkonnale kui ka neile, kes hindavad kvaliteetset eluruumi,” rääkis Tamme.
Moodne 15 minuti linna põhimõttel toimiv kvartal
Volta SKAI kerkib Volta kvartalisse, mis on Endoveri üks olulisemaid ja edukamaid arendusi. Juba täna on Põhja-Tallinn muutunud pealinna uueks tõmbekeskuseks, kus kohtuvad tehnoloogiaettevõtted nagu Wise, kultuuripiirkonnad nagu Noblessner ja elukvartal nagu Volta. Volta SKAI arenduse käigus rekonstrueeritakse Kalaranna, Tööstuse ning uue Krulli tänava ristumiskohale kaasajastatud fooriristmik ning rajatakse esimene osa uuest Krulli tänavast, parandades ühendusi Põhja-Tallinnas.
Volta SKAI hoonete kompleksis ja vahetus ümbruses avaneb omakorda järjest tugevam kvartali lisaväärtuste kiht: uusim tipptasemel spordiklubi MyFitness, lisaks Volta Padel, kohvikud, poed, pagariärid, lastehoid ja lemmikute grooming ning elu toetavad teenused ja vaba aja veetmise võimalused. Peagi saab kvartal ka oma lasteiaia ja pargiala. Lähedal on Noblessneri jahisadam, Krulli tehnoloogialinnak, Kalamaja park ning südalinn 10 minuti kaugusel.
Volta SKAI kodudega saab tutvuda aadressil voltaskai.endover.ee.
