Maailma enim-tsiteeritud hariduse uuringute ettevõte Quacquarelli Symonds (QS) avalikustas eile oma tänavuse 2022 edetabeli „QS World University Rankings by Subject 2022“, mis reastab maailma ülikoole 51 akadeemilises distsipliinis. Eesti Kunstiakadeemia sai taas maailma tipp kunsti- ja disainiülikoolide nimistus esimese 200 hulka.

“Ehkki edetabelid ei kajasta kunagi kogu tõde ülikooli kohta, on meeldiv end sealt leida oma partnerülikoolide kõrval. Kindlasti on see tunnustus ekalaste tublile tööle,” sõnas EKA rektor Mart Kalm. Olgu ka lisatud, et EKA lähematest partnerkoolidest on edetabeli kõrgetele kohtadele pääsenud Londoni Royal College of Art, Rhode Island School of Design, Helsingi Aalto ülikool, RMIT, Stockholmi Konstfack jt.

QS Top University Ranking avalikustas sõltumatu võrdleva analüüsi 1543 ülikooli 15 200 individuaalse õppekava kohta 88 paigast üle maailma. QS World University Rankings avaldab tippülikoolide paremusjärjestust saidil TopUniversities.com iga-aastaselt ja mullu vaadati seda üle 147 miljoni korra ning nimistu pälvis 96 000 meedia- jm kajastust.

Tipp-100 õppekavade seas on Eesti 47. tugevaim ülemaailmne kõrgharidusriik. Akadeemilise maine poolest on Eesti Kunstiakadeemia parim kunsti ja disaini kategoorias, olles hinnatud punktidele 53,2. Tööandja maine poolest saavutas Eesti Kunstiakadeemia samuti parima tulemuse kunsti ja disaini kategoorias, teenides punktid 61,9.

Pingerea koostamisel võtab QS arvesse ülikooli mainet vastava valdkonna akadeemiliste töötajate ja tööandjate seas. Selle aasta edetabeli koostamiseks analüüsis QS enam kui 14,7 miljonit dokumenti, mille tulemuseks oli peaaegu 96 miljonit tsitaati. Need arvud kajastavad mõningaid mastaape selle tohutu ettevõtmise taga, mida QSi analüütikud nende ainete paremusjärjestuste koostamiseks teevad.

Sel aastal võttis QS kasutusele rahvusvahelise uurimisvõrgustiku kui laia valdkonna edetabeli näitaja. QS usub, et globaalsete partneritega läbi viidud uuringud on tohutu väärtusega ja see mõõdik aitab veelgi rohkem esile tõsta institutsioone, kes teevad koostööd rahvusvaheliste partneritega, et anda väärtust ülemaailmsele teaduspangale.

Indikaatorite kohta leiab lisateavet siit.

Eesti ainsa kunstimessina tegutsev ja üleilmset kaasaegse fotokunsti paremikku tutvustav rahvusvaheline kunstimess Foto Tallinn kuulutas välja toimumiskuupäevad ning ootab fotokunstnikke ja neid esindavaid galeriisid viimaste aastate loominguga messile kandideerima.

„Tulevikku vaatamist on harva hea alustada retrospektiiviga, aga tahan siiski tänada kõiki kunstihuvilisi ja kunstnikke, kes eelmisel Foto Tallinna kunstimessil osalesid. Loodetavasti saadi sellest mõõtmatult inspiratsiooni ja elamusi, aga konkreetsemalt väljendus see numbrites,“ kommenteeris Foto Tallinna juht Kadi-Ell Tähiste. „Usun, et saime nii selle kui ka saame eesseisva fotokunstimessiga jäädvustada Tallinna rahvusvahelisele kunstiväljale, mis on meile kõigile äärmiselt oluline,“ lisas ta.

Foto Tallinn 2026 toimub 18.-20. septembrini Kai kunstikeskuses ning kandideerimine on kunstnikele ja galeriidele avatud kuni 23. märtsini 2026. aastal.

Rahvusvahelisel ja kohalikul kunstiväljal tunnustatud kuraator, kunstiekspert ja õppejõud Lilian Hiob-Küttis on Foto Tallinn 2026 kunstiline juht. „Foto Tallinna fookuses on ühendada kunstikogujaid, kunstnikke ja galeriisid, kes väärtustavad kõrgetasemelist fotokunsti, tugevat narratiivi ja ainulaadset visuaalset perspektiivi, mis kõnetab vaatajat,“ märkis Hiob-Küttis. „Lisaks keskendub kunstimess aruteludele, erialasele võrgustumisele, uudsetele lahendustele ja kunstilisele sättumusele, mis on mõjutanud kunstnike viimase viie aasta loomingut ning heidab pilgu ka tulevikku,“ kirjeldas Lilian Hiob-Küttis.

„Fotokunsti tuleb vaadata olulise osana kunsti kaanonist. See ei ole midagi eraldatut, vaid seotud laiemate sotsiaalsete ja kultuuriliste suundumustega. Meie regiooni kaasaegse kunsti väljal toimub väga palju eripärast ja rahvusvaheliselt kõnekat, ootan suure põnevusega kandideerivate kunstnike ja galeriide teostega tutvumist,“ kutsus kunstiline juht messil osalema.

Lisainfo kandideerimise kohta: www.fototallinn.ee

Tänavu 10. juubelit tähistav Põhja- ja Baltimaade Noore Kunstniku Auhinna konkurss tõi kokku rekordarvu kunstnikke – 154 lõpetajat kaheksast kunstiakadeemiast ja viiest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ja Rootsist. Kokku esitati 299 teost, mis annavad mitmekesise ülevaate tänapäeva kaasaegse kunsti suundumustest regioonis. Eestit esindas 40 kunstnikku – 25 Eesti Kunstiakadeemia ja 15 Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpetajat. Publikupreemia pälvis eestlanna Andra Rahe, kelle eksperimentaalne fotoseeria käsitleb inimlikku haprust, hoolt ja keha kogemust isikliku ja poeetilise vaatenurga kaudu.

„Tegemist on osalejate arvult kogu regiooni suurima noorte kunstnike konkursiga – igal aastal osaleb mitusada autorit, mis annab ainulaadse ülevaate Põhja- ja Baltimaade uuest kunstipõlvkonnast. Kuigi rahalised auhinnad on pigem sümboolsed, on just mõõdukas ja järjepidev auhinnafond aidanud konkursil toimida juba kümme aastat järjest,” sõnas NOBA.ac eestvedaja ja konkursi korraldaja Andra Orn. “Meie eesmärk ei ole suurendada ühe peaauhinna summat, vaid laiendada koostööd eratoetajate ja kultuuriasutustega, et pakkuda rohkematele noortele kunstnikele nähtavust, näitusvõimalusi ja professionaalset tuge. Selles peitub konkursi tegelik väärtus – aidata esile tõsta kunstnikke, kes hakkavad kujundama meie tuleviku kunstivälja.”

Esimest korda auhinna ajaloos pälvis Grand Prix kaks noort kunstnikku: Katrīna Levāne (Läti Kunstiakadeemia) teosega “Forest Floor” (2025) ja Adam Gidlund (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool) videoinstallatsiooniga “The Rot” (2025).

Publikupreemia pälvis Andra Rahe (Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti) oma autobiograafilise fotoseeriaga “The Daycare Diary/Päevaraamat” (2025), mis käsitleb puuet, hoolt ja inimlikku haavatavust.

Maaliauhinna pälvis Viljamaria Raittila (Uniarts Helsinki) ning fotoauhinna Albin Ulvebring (Umeå Kunstiakadeemia, Umeå Ülikool).

Valik žürii nominentide töödest jõuab 2026. aastal näitusele Uniarts Helsingi galeriis, et jätkata Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiate vahelist koostööd ja dialoogi.

Vaata kõiki osalejate teoseid ja tänavusi võitjaid: noba.ac/award