Eesti moebränd TOKU üllatab sel hooajal pestavate ketside ja uute kottidega, mis sobivad nii meestele kui ka naistele. Unisex tooted on valmistatud käsitööna Võrumaal, ketsid ja koti on disaininud Eesti noore disaineri tiitli võitnud Piibe Tomp.

11. mail lisanduvad TOKU tootesarja unisex kotid ning ketsid nimega Stockholm. Disainer Piibe Tompi sõnul oli eesmärk luua maailma kõige mugavamad ketsid: „Materjali valikul lähtusin kvaliteedist ja praktilisusest, mistõttu on tegu esimeste nahkdetailidega jalanõudega Eestis, mis on mõeldud pesumasinas pesemiseks.“

Tomp lisas, et nii jalanõude kui ka kottide puhul kasutatakse ökoloogiliselt toodetud materjale. „Uued tooted valmistatakse kangast, mille tootmisel on kasutatud päikeseenergiat ning ketside tallad on valminud käsitööna naturaalsest lateksist – heveapuupiimast,“ selgitas Tomp.

Sarnaselt jalanõudele on ka TOKU kotid parajalt funktsionaalsed. „Ruudukujulist kotti luues sai silmas peetud toimekat linnainimest, kes lahkub kodunt varavalges ja naaseb hilisõhtul. Kott mahutab kõik päevaks vajaliku ning sellel on olemas ka turvalukk,” kommenteerib seljakoti olemust Tomp.

Uute toodete värvigamma on maalähedane, efektiks on koti sangad suviselt kollased ning iga ketsipaariga tuleb kaasa kaks paari paelu, millest ühed on samuti kollased.

Uued TOKU tooted on saadaval mai keskpaigast Tallinna ja Tartu Kaubamajas, Stockmannis, disainipoodides üle Eesti, TOKU esinduspoes Tellisikivi Loomelinnakus ning e-poes www.toku.ee.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!