Käesoleva nädala neljapäeval avatakse Tallinna Portreegaleriis näitus-installatsioon “Traces”, mille loojateks on Sandra Sirp ja Helen Sirp. “Traces” projekt on esimene eksperimentaalne sümbioos kahe õe koostööst, käsitledes sama teemat erinevates meediumites. Lõpptulemusena sündiv ruumiline installatsioon on vestlus maalide ja fotolavastuste vahel, andes teostele uue dimensiooni kahekõne formaadis.

Kajad minevikust, hetked, abstraktsed mälestused, läbikumavad kihid ja aimdused kaugusest – läbi minimalistliku kujundikeele sündiv ruum hõlmab endas avastamist läbi radade, mis igat vaatajat omamoodi kõnetavad. Näitusele valminud maalid on isiklikud otsingud, avastused, mõtisklused ja tunnetused teemal traces, mis annavad vaatajale piisavalt vabadust ja tõlgendusruumi – aega peatuda, aega iseendale. Lõpptulemuse kõrval on sama oluline protsess, mis Sandra puhul on aeglane, monotoonne, korduv, rutiinne ning distsiplineeriv. Protsess ja tööd peegeldavad paljugi isiklikku püüdlust korrastatuse, rahu ja tasakaalu poole valides selleks minimalistliku geomeetrilise visuaalse keele. See on järjepidev töö iseendaga, mille tulemusena sündinud teosed annavad aimdust kunstniku enda teekonnast, kuid võiksid pakkuda ka vaatajale võimalust sisevaatluseks.

Fotod ise on sündinud koostöös erinevate fotograafidega Tallinnas ja Londonis, puudutades momente alateadlikest jälgedest minevikust. Eeltööna sündinud kujundikeel ning teemade valik on saanud oma lõppvormi pildistamise ajal sündinud sünergiast, oluline osa on nii juhuslikkusel kui ka planeeritusel. Vaikelu formaadis tööd hõlmavad nii kontrollitud stuudio keskkonnas loodud situatsioone kui ka kunstniku jaoks olulistes looduslikes keskkondades valguste ja varjudega mängivaid olukordi. Rõhuasetus on tunnetusel, kihilisusel ja joontel, sümbolistlikel objektidel, kaadrist väljaspoole jääval ja kaugemale ulatuval narratiivil. Foto, kui hetke ajas salvestav meedium, annab omakorda lisakihi kujutatavale mineviku resonantsiga situatsioonile.

Näitus-installatsioon jääb Tallinna Portreegaleriis avatuks 16. novembrini.

Kui sügisene Londoni-reis on juba mõttes või kalendris, tasub Victoria and Albert Museum seekord kindlasti marsruuti lisada. 21. septembril avatakse V&A South Kensingtonis näitus „The Burberry Trench: Crafting an Icon“, mis võtab lähema vaatluse alla ühe Briti moe kõige äratuntavama rõivaeseme – Burberry trentšmantli.

Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.

Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.

„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.