Eilne Tallinn Fashion Weeki avapäev kulmineerus suurejoonelise Kuldnõel 20 galaga, mille käigus anti üle tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela auhinnad. Loomingulist järjepidevust, kvaliteeti ja ilu hindava Kuldnõela pälvis kudumikuninganna ja loovhuligaan Kristel Kuslapuu, särava panuse eest meie moeellu pärjati Hõbenõelaga meestemoe tulevikulootus Katrin Aasmaa.

Moeaasta tähtsündmus Tallinn Fashion Week sai alguse eile õhtul, mil Kultuurikatlas startis neli päeva kestev moemaraton. Viieteistkümnenda Tallinn Fashion Weeki avalöögiks oli põhjamaine, mantlitele ja üleriietele keskenduv WOOM ning seejärel jõudis moepubliku ette särav Kuldnõel 20 gala.

Kuldnõel 20 gala raames anti aga üle tänavused Kuldnõela ja Hõbenõela auhinnad. Kuldnõela auhinna võitis Kristel Kuslapuu, kes nomineeriti Eesti tähtsaimale moeauhinnale juba teist korda. Kristeli loomingut iseloomustab koloriitne, mitte ühelegi reeglile alluv käekiri, mis väljendub tema vormijulges, kontrastses ja provokatiivses disainikeeles. Skulptuurselt suuri vorme ja ühiskonnakriitilist disaini viljelev Kristel ujub vastuvoolu kodumaa rõivaloomega ning tema värvikat, originaalsusest pulbitsevat ja mässumeelset disainihinge on tunnustanud ka välismaa moeeksperdid ning rahvusvahelised konkursid.

Žüriiliige Kristina Herodes sõnab, et mood on hea indikaator ühiskonna mõttelaine tabamiseks ning lisab, et selle aasta Kuldnõela ja Hõbenõela võidud illustreerivad seda hästi. “Ajad on liiga rahutud selleks, et vaimustuda filigraansest, täiuslikkuseni timmitud puhtast esteetikast. Ma isegi ei tea, kas klassikaline ilu ja glamuur tänases maailma üldse enam ilus tundubki, sel oleks nagu möödunud aegade mekk,” ütleb ta.

Kristel Kuslapuu võitu kommenteerib Herodes järgnevalt: “Tema pöörane moe-performance ja kogu looming kuulub moekunsti mässajate hulka – äärealale, teisitimõtlejate maale. Sedasorti hullud asjad võidavad siis, kui neid hoiab üleval kunstniku väga aus idee ning tervik haagib aja rütmiga. Kõrvalt võib näida see kerge žanr – kui moodi huumori ja eneseirooniaga timmida, siis saab kindlasti midagi lõbusat. Tegelikult nii ei ole. Tähenduseta asjad on võõristavalt õõnsad. Mis on Kristeli trump terves moemaailmas? Tema töös on tähendus ning ta julgeb olla täiesti üle võlli ehe, kastist väljas, määratlematu. Moes on meeletult kordamist, aga kas keegi on iial mistahes maailmaotsa moelaval näinud midagi sellist, mida teeb meie oma varrastega loovhuligaan Kristel Kuslapuu?”

Tänavuse Hõbenõela auhinna, millega tunnustatakse viimase aasta säravaimat panust meie moeellu, viis koju Katrin Aasmaa. Ta on noor moelooja, kes on oma loomingus seadnud sihiks millegi, mida Eesti moemaastikul väga tihti ei kohta – ta keskendub meestemoe loomisele ning on disainis au sisse tõstnud julge huumorimeele. Katrini tugevuseks on läbimõeldud stilistika, millega ta seob üheksakümnendate Eesti ja kaasaegse tänavamoe, hõrgu getoglämmi ja sovetliku nostalgia, pöörased aksessuaarid ja läbimõeldud rõivadisaini.

Žüriiliige Aljona Eesmaa kommenteerib Katrini võitu järgnevalt: “Katrini puhul leidsime, et ta väärib seekordset Hõbenõela, kuna tema kollektsioonid on alati läbimõeldud ning detailirohked, slaavilikust esteetikast läbi imbunud ning kõnnivad õhkõrnal maitsekuse ja maitsetuse piiril. Katrin leiab oma kollektsioonide jaoks inspiratsiooni uskumatutest kohtadest ja tema moeetendused on juba lühikese ajaga saanud legendaarseks, kuna ta suudab alati publikut millegi uuega üllatada, jäädes samas oma disainikäekirjale truuks.”

Kuldnõela žüriisse kuuluvad ajakirja Säde peatoimetaja Kristi Pärn-Valdoja, EKA moedisaini osakonna juhataja Piret Puppart, Portaili asutaja ja PR-spetsialist Aljona Eesmaa, moefotograaf Filippo Caroti, Kaubamaja turundusdirektor ja ajakirja Hooaeg peatoimetaja Britta Ratas ning moeajakirjanikud Urmas Väljaots ja Kristina Herodes.

Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viimase viie aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele. Kuldnõela auhinna tänavused nominendid olid Hanna Haring (Monton), Kriss Eglite (New Vintage by Kriss) ning Kristel Kuslapuu. Hõbenõel on aga auhind, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moelooja, kaubamärk või kollektsioon, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks sähvatuseks meie moetaevas. Hõbenõela nominentideks olid sel aastal Liisa Soolepp, Inga Vatsk-Laasner (I V L) ja Katrin Aasmaa.

Kuldnõelaga pärjatud moekunstnik Kirill Safonov esitleb tänavust kevad-suvist kollektsiooni “Tulip Code”, milles jätkab talle omast liikumist rõiva, skulpturaalse vormi ja lavastusliku moekeele piiril.

„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.

Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.

Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com! 

Portaili lugejale ei ole Joanne-Heleene Sõrmuse nimi võõras. 2024. aastal pälvis ta ERKI Moeshow innovative approaches in fashion kategooria võidu kollektsiooniga „Frame of mind“, mis küsis, kust jookseb piir kehakultuse ja tervisliku kehakuvandi vahel. Nüüd jätkab ta sama uurimisvälja Eesti Kunstiakadeemia Taidestuudiumi magistrandina, kuid veel isiklikumas ja füüsilisemas võtmes – ning Portailil on taas au selle tagamaid jagada.

Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.

Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.

Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!