Kõige positiivsem asi Eesti disaineritega töötamise juures? Aga kõige negatiivsem? Kuidas sündis koostöö MoeKunstiKinoga? Ja kas Aivar Kuusmaa on su isa?

Kõik see saab nüüd vastatud Portaili videograafi Getter Kuusmaa poolt, kes oli vahelduseks nõus kaamera tagant välja tulema ja ennast meie lugejatele avama: 

Muusik INGER on avaldanud muusikavideo loole “Tüdruk trammis” – palale, mis pärineb tema tänavuselt aprillis ilmunud albumilt “Armastatuna”. See lugu ei vii sind mitte ainult trammireisile läbi Tallinna, vaid ka rännakule omaenda mõtetesse, igatsustesse ja unistustesse. Just sellistesse, mis võivad sündida täiesti tavalise hommikusõidu ajal.

“”Tüdruk trammis” on kindlasti üks mu lemmikuid kogu albumilt – see on mõnus, suvine ja helge,” räägib INGER. Video võtted said alguse varavalges Balti jaamas. “Olime platsis juba kell 5:45 ja jagasime oma muusikat esimestele trammisõitjatele. Inimesed olid üllatavalt vastuvõtlikud – mõni filmis isegi salaja kõrvalt meie tegemisi.”

Inspiratsioon loole sündiski just nimelt ühest trammisõidust – kuigi INGER tunnistas oma albumi esitlusel, et ta polnud trammiga sõitnud juba ammu. Nüüdseks on see lubatud suvine sõit tehtud ning ka visuaalselt jäädvustatud.

Video tõi ekraanile loovtiim Chairmen Productioni eestvedamisel – režissöörideks Kaur Kulver ja Martin Pikk.

Laul ise sündis koostöös Markus Palo, Claus Heinrich Riismaa ja Harmo-Ron Kallastega. Produtsendiks oli Markus Palo, loo miksis Steven Ilves ja masterdas Sander Sadam.

Sel nädalal Pariisis esitletud CHANELi 2025/26 sügistalvist haute couture kollektsioon tähistas vaikset, ent tähendusrikast lõpp-peatükki. Tegemist on viimase kollektsiooniga, mille lõi CHANELi loovmeeskond – kollektiiv, kes aastate jooksul toetas nii Karl Lagerfeldi kui ka Virginie Viardi visioone. Peagi võtab moemajas ohjad üle loovjuht Matthieu Blazy, kelle esimest kollektsiooni ootab kogu moemaailm suure põnevusega.

Esitletud kollektsioon ise oli kui sügav kummardus CHANELi pärandile, meenutus Gabrielle Chaneli armastusest Inglismaa maastike ja Šotimaa nõmmede vastu. Need looduslähedased paigad, mis kunagi inspireerisid Mademoiselle Chaneli disainifilosoofiat, olid nüüd lähtepunktiks kollektsioonile, mis kõneles pehmusest, lihtsusest ja maalähedasest elegantsist.

Etendus toimus Grand Palais’ Salon d’Honneuris, mis oli muudetud legendaarse 31 Rue Cambon aadressil asuva salongi sarnaseks — tagasihoidlikuks, intiimseks, väljapeetuks. Willo Perroni loodud ruumikujundus peegeldas Gabrielle Chaneli minimalistlikku, ent läbimõeldud lähenemist. Just siin, selles vaoshoitud õhkkonnas, said õrnalt liikuda modellid, kes kandsid kreemvalgeid, kuldseid ja musti siluette — tuttavlikke, ent tänapäevase värskusega.

Kollektsioonis olid esindatud klassikalised moemaja motiivid: tviidkostüümid looduslikes toonides, ülikondadele omased lõiked, mis pakkusid naise kehale vabadust ja mugavust; detailid, mis meenutasid maskuliinset rätsepatööd, ent olid ümber mõtestatud naiseliku pehmuse kaudu. See oli dialoog mineviku ja oleviku vahel — CHANELi ateljee oskuste demonstratsioon, millele Blazy nüüd edasi ehitama asub.

Ent kõige olulisemalt kõneles see kollektsioon üleminekust. See oli ühe ajastu viimane peatükk — ajastu, kus disain sündis kollektiivsest mälu- ja oskustepagasist, mitte ühe konkreetse loovjuhi visioonist. See vaikne hüvastijätt oli väärikas ja sügavalt CHANELilik: täis ajatuid viiteid, käsitöö meistrlikkust ja usku, et liikumine edasi ei tähenda kunagi mineviku unustamist.

Vaata moeetendus oma silmaga üle allolevast videost: