Õnneks on minu niivõrd-kuivõrd sagedased töövisiidid lähiriikidesse õpetanud mulle käsipagasi võlude ja valude kohta omajagu, eriti mis puudutab vedelas olekus kosmeetikatoodete transporti. Nii on ajaga saanud minitoodetest minu suured lemmikud, sest ühelt poolt jagub neid tavaliselt vähemalt paariks-kolmeks päevaks, need võtavad uskumatult vähe ruumi ja annavad võimaluse teha tutvust toodetega, mille täissuuruses versiooni ehk esimese hooga soetama ei kipu.
Ometi on minitoodetel ja minitoodetel vahe ning peale ühte vägagi ebameeldivat reaktsiooni kalli kosmeetikabrändi minisilmakreemile olen vastu võtnud konkreetse otsuse – reisid ei ole ilutoodetega eksperimenteerimiseks ning kui kaasa tulevad ainult minitooted, siis pärinegu need apteegist või kandku vähemalt organic märki. Või siis mõlemat. Nii ka seekord.
Mis ma siis Itaaliasse kaasa võtsin? Tegelikult suhteliselt samad tooted, mis igal teiselgi lühikesel reisil. Kui mängus on lennureis ning kuivas lennukiõhus viibimine, siis kolm kõige tähtsamat näohooldustoodet on minu jaoks Eau Thermale Avène spreipudelis ravivesi, Bioderma näopuhastusvesi ning mõni meeldivalt niisutav näokreem. Avène ravivesi on parimaid asju, millega end lennukis värskendada ning Bioderma näopuhastusveest parimat pole mina seni leidnud. Niisutavateks kreemideks haarasin seekord kaasa paar tükki Dr. Hauschka reisikarbist ning tegelikult mul suurt rohkem vaja läinudki. Mul oli kaasas ka tugeva SPF-iga päikesekaitsekreem, ent kuna otsest kuumalainet me tunda ei saanud, siis seda vaja ei läinudki.
Kui tegu on aga tööreisiga, siis on mul kindlasti kaasas veel ka tõhus silmakreem, sest varajased ärkamised, jällegi see kurjajuurest lennukiõhk ja pikad tööpäevad jätavad silmaalustesse oma jälje ning siis on vaja nende „jälgedega” kuidagi tegeleda. Hetkel on minu retseptiks sel puhul Avène silma- ja huulekontuuri hoolduskreem ning juurde ka kerge hommikune silmakompress hotellitoa minibaaris üleöö hoitud lusikaga. Trust me on this last one.
*Postitus on valminud koostöös Apotheka Iluteegiga.
Ivo Nikkologa seob mind kodumaisel moemaastikul ilmelt kõige pikem „sõprus”. Nimelt oli just Ivo Nikkolo turundusosakond see, kuhu rohkem kui kümme aastat tagasi juhuste kokkulangemise tõttu praktikale sattusin, ning sealt saigi alguse minu moeteekond. Peale praktika lõppu jäime Ivo Nikkologa ikka „põrkuma” – kord stilistikatöödes, kord isegi moeetendusel modellina üles astudes. Ning iga kord, kui meie teed taas kokku said, meenutasin endale tollesama praktika ajal antud lubadust, et kord saab minustki “Ivo Nikkolo naine”. Ja siin ma nüüd siis olen.
Lisaks sellele, et mul oli au jäädvustada enda seljas Ivo Nikkolo tänavusügisese kollektsiooni palasid, esitas bränd mulle ka kolm küsimust, mida siinkohal rõõmuga jagan. Loodan, et minu vastused pakuvad kui mitte inspiratsiooni, siis ehk mõtlemisainet ikka.
Mis on tänapäeva maailmas naiseks olemise suurimad katsumused?
Ma olen enam kui veendunud, et kui ühiskond saaks lahti naisi puudutavatest stereotüüpidest ja kui naised ise saaksid üle täiesti ebavajalikult populaarsest „petturi sündroomist”, siis ei oleks ühtegi väljakutset, millest naised jagu ei saaks.
Mis inspireerib Sind eesmärkide poole pürgima ning kes on Sinu suurim eeskuju?
Mind inspireerivad naised minu ümber – elu on mind toonud kokku nii tarkade, loominguliste, ettevõtlike, ambitsioonikate naistega, et õpin neilt iga päev midagi uut. Lisaks õpetussõnadele on need naised mulle ka tõeliseks tugisambaks ja innustuseks pürgida alati ainult edasi. Ning loomulikult ei saa ma unustada omaenda pere naisi: ema ja tütart. Kui üks õpetab mind eesmärkide poole püüdlema, siis teine on ideaalseks eeskujuks, kuidas elada hetkes ja tunda ka kõige väiksematest asjadest ootamatut rõõmu.
Lõpeta lause: „Unistan veel…”
Kaheaastase lapse emana unistan hetkel peamiselt rohkematest unetundidest, ent kui saame selle valdkonna uuesti kontrolli alla, siis unistan rahulolust, mille loob ideaalselt paika loksutatud tasakaal kõikide minu jaoks oluliste eluvaldkondade vahel.
*Postitus on valminud koostöös Ivo Nikkologa.
H&M Studio tänavune erikollektsioon on paberite järgi sümbioos julgetest ideedest, kartmatust väljenduslaadist ja provokatiivsest hoiakust. Ma ei ole kindel, kas ma esindan neid kõiki, aga midagi selles kollektsioonis siiski on, mis pani tõmbama selga kärtsrohelist pükskostüümi või üleni litrilist rüüd. Võib-olla on see alateadlik protest segaste aegade vastu, võib-olla aga lihtsalt soov särada tavapärasest rohkem hetkedel, kus sära väärivaid sündmusi jääb taas kord aina vähemaks.
Loomulikult oleks olnud variant valida antud sessiooniks selga ehk mõneti mahedamad, mõned minulikumad, igapäevasemad komplektid – kollektsiooni mitmekesisus oleks seda ka võimaldanud. Kuid ma ei teinud seda. Sest mulle tundub, et iga-aastane H&M Studio on üks nendest kollektsioonidest, mis väärib erilist kummardust. Tean oma kogemusest, et Studio erisildiga esemed peavad vastu aastaid, peavad vastu kõikvõimalikud trendilained, ja osalt just tänu sellele, et see kollektsioon sammub oma rada, on sellel minu südames alati soe koht.
Ning julgen öelda, et nii nagu jäävad minu kodustele stangedele alatiseks rippuma Studio kollektsiooni mantlid, olgu need aastast 2014 või 2017, lisandub sellesse kollektsiooni tänavusest hooajast vähemalt üks litriline kleit, sest kunagi ei tea, millal on põhjust tähistada seda, et üks hullumeelne periood on lõpuks ometi läbi saanud… Mina olen igal juhul valmis.
Olgu lisatud, et H&M Studio tänavune erikollektsioon jõuab müügile juba homme, 24. septembril ainult H&Mi veebipoes hm.com.
Rõivad ja jalanõud: H&M Studio
Fotod: Virge Viertek
Meik ja soeng: Gerda Miller
*Postitus on valminud koostöös H&M Eestiga.
