Foto: Mirgoods
Selle aasta Disainiöö läbivaks teemaks on inimsõbralik linnakeskkond. “Disaini ja arhitektuuri piirid on hägustumas ning aina suurem vastutus inimsõbraliku linnakeskkonna loomisel on ka disaineritel. Festivali käigus saab näha, mida erinevad linnad on korda saatnud linnaelu paremaks muutmisel ning mida meil oleks sellest õppida,” rääkis Disainiöö peakorraldaja, Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova.
“Traditsioonilised linnad selgepiirilise keskuse ja äärelinnadega on kadumas. Selle asemele on tulnud keerulisemad, võrgustikku meenutava struktuuriga keskkonnad. Mitmed uuringud näitavad, et inimesed otsivad aktiivselt võimalusi oma elukeskkonna parendamiseks ning just disainil on võime elustandardeid parandada, muutes elukeskkonna jätkusuutlikuks ja inimsõbralikuks,” avasid teemat Human Cities projekti Euroopa eestvedajad Josyane Franc ja Olivier Peyricot.
Festivali üheks tähtsündmuseks on rahvusvaheliste esinejatega konverents “Inimlikud linnad”, programmi teevad mitmekesiseks Disainitänav ja Moepõik, PechaKuchaNight ja mitmed muud eriilmelised üritused, tulemata ei jää ka festivali teemast inspireeritud põnevad muusikalised etteasted. Disainiöö arvukatest näitustest väärib märkimist Eesti Arhitektuurimuuseumis toimuv Lutheri tehase välisesindusest väljakasvanud Isokoni põnev ajaloonäitus. Londoni muuseumi teksti- ja pildimaterjali täiendavad Lutheri tehase tootenäited ning replikatsioonid Isokoni toodetest, mille arenguloo juures olid Bauhausist tuntud disainerid Walter Gropius, Marcel Breuer jt.
Disainiöö raames kuulutatakse välja ka Eesti Disainiauhinnad 2018 konkursi võitjad. Eesti Disainerite Liidu tootedisainiauhinnale BRUNO saab töid esitada EDLi kodulehel kuni 13. augustini. Enamik Disainiöö üritusi on osavõtjatele tasuta.
XIII Disainiöö sündmuste ja programmiga saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus aadressil tallinndesignfestival.com.
Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm tunnustab kogukonda, töötajaid ja tudengeid tubli töö eest: “Peame Eesti Kunstiakadeemia peamiseks ülesandeks pakkuda rahvusvaheliselt kõrgel tasemel arhitektuuri-, disaini-, kunsti-, ja kunstikultuurialast kõrgharidust, millega panustame Eesti kultuuriruumi ja parema elukeskkonna kujundamisesse. Eesti ainsa avalik-õigusliku kunstiülikooli rektorina on mul hea meel tõdeda, et EKAt tunnustatakse maailma tasemel nii kõrgelt.”
Haridusuuringute ettevõte Quacquarelli Symonds (QS) avalikustas 10. aprillil 2024. aastal „QS World University Rankings by Subject 2024“ edetabeli, mis reastab maailma ülikoole 51 akadeemilises valdkonnas. EKA lähematest partnerülikoolidest on edetabeli kõrgetele kohtadele pääsenud Rhode Island School of Design USAs, Aalto ülikool Soomes, Londoni Royal College of Art ja The Glasgow School of Art Suurbritannias, Royal Melbourne Institute Austraalias ning Konstfack Rootsis.
QS poolt globaalsete partneritega läbi viidud uuringud aitavad esile tõsta institutsioone, kes teevad koostööd rahvusvaheliste partneritega, et anda väärtust ülemaailmsele teaduspangale. Selle aasta edetabeli koostamiseks analüüsis QS meeskond 4989 institutsiooni mainet ja uurimistulemusi.
EKA akadeemilise maine indeks, mis on QS World University Rankings®-is ja QS Subject Rankingsis keskse tähtsusega, hindab ülikoolide ülemaailmseid tulemusi. Mõõdik vastab rahvusvaheliste teadlaste arusaamadele, tegemaks kindlaks kõrgkoolid, mis näitavad akadeemilist tipptaset. Nende kollektiivsed teadmised heidavad valgust teadustöö kvaliteedile, strateegilisele partnerlusele, innovatsioonile ning nende ülikoolide laiemale hariduslikule ja ühiskondlikule mõjule. Uuringus mängivad suurt rolli ka teadustööde tsiteeritavus, vaadeldakse EKAs tehtava teaduse mõju ja kvaliteeti, tuginedes viieaastasele avaldamisele ja kuueaastasele tsiteerimisaknale.
Värske QS ülikoolide nimistu ja lisateavet indikaatorite kohta leiab siit.
Peapreemia laureaat, kevadel Vilniuse kunstiakadeemia lõpetanud Agata Orlovska esitas konkursile kolm segatehnikas tööd: Because It’s Worse When You Get Home, Preserve My Language Forever, Butterfly Efect + Lapis Lazuli. Varasemalt on Orlovska osalenud grupinäitustel, pälvinud mitmeid tunnustusi, samuti on ta Leedus välja antava Young Painter Prize selle-aastane finalist.
Publikupreemiaga pärjatud Andrea Margó Rotenberg uuris konkursile esitatud lõputöös “AI&I” tehisaru kasutamise võimalusi fotoloomingus. Rotenbergi teos koosneb kahest topeltsäritatud fotode paarist, üks fotodest on tehtud autori poolt ning teine MidJourney AI pildigeneraatori abil, kasutades mõlemas seerias samu algfaile. Seeriates kasutatud pildid on tehtud Lasnamäel, Tallinnas ja Lõuna-Eestis. Rotenberg selgitab: ”Täielikult minu poolt Photoshopi abil kokku sulandatud fotod tunduvad sürrealistlikud ja näivad peaaegu võimatute olukordadena, kuid neid vaadates saab vaataja ikkagi aru, mis on pildil kujutatud. Tehisintellektiga loodud seeria andis fotodest hoopis teistsuguse versiooni, mis nägi välja nagu võiks tegemist olla päris fotodega mõnest uuest kohast.” Ainsa miinusena toob autor välja selle, et AI loodud fotodel on läinud kaotsi palju originaaldetaile.
Noore maalikunstniku preemia koos 1000-eurose auhinnarahaga pälvis kevadel Läti kunstiakadeemia bakalaureuse õpingud lõpetanud Katrina Laura Biksone, kes esitas konkursile kolmest maalist koosneva seeria. Varasemalt on Biksone loomingut esitletud mitmetel grupinäitustel Lätis ja Saksamaal.
Valikut konkursi auhinnatud töödest saab järgmisel aastal näha Tallinnas ArtDepoos galeriis toimuval näitusel.
