Portail

Otse Taanist ja otse toolidest

Otse Taanist ja otse toolidest

Foto: Mirjam Parik

Taanlased on maailmameistrid ilusa ja dekoratiivse mööbli valmistamises ning tunnustatud eeskujud ülejäänud maailma disaineritele. Märksõnad, mida taani mööblidisaini mainides ikka ja jälle kasutatakse, on funktsioon ja esteetika, minimalism ja ajatu klassika. Pole saladus, et ka taanlased ise on siinsest disainist ülivõrdeis vaimustunud. Täna viib Portaili uus kaasautor Mirjam Parik teid näitusele, mille keskmeks on tool – Taani disaini süda.

Olen sageli Taani Disainimuuseumi külaline ja soovitan seda kohta alati, kui palutakse nimetada must go paiku Kopenhaagenis. Seekordse visiidi võtsin ette, et vaadata näitust, mille pealkiri on õigustatult rahvusvahelise tooniga – „The Danish Chair. An International Affair”. Näitusel on välja pandud 110 klassikut Taani Disainimuuseumi kogudes olevast 700 eksponaadist. Väljapaneku disainer on hetkel väga kuum nimi Boris Berlin, kelle viimaste tuntumate tööde hulka kuulub koostöö Gubiga ning kes tegelikult ka Disainiöö ajal Eestis oma disainidest rääkimas käis.

Näitusesaali astujal võib tekkida valgeid vinüülkardinaid eest lükates tunne, nagu siseneks walk-in külmkappi või operatsioonisaali. Kuid vaatepildiks kujuneb hoopis tumedates toonides tunnel, mille seintel on tuhmis valguses arvukad kasti moodi riiulid. Kastides süttivad liikumisanduri abil tuled vaid hetkeks, et püüda vaataja kogu tähelepanu. Lähedalt uurides on ka kõige minimalistlikumas toolis hulgaliselt detaile, nurki ja esmapilgul märkamatuid vorme. Selline lahendus aitab ka kärsitul külastajal mõista disaini funktsiooni. Tunneli mõlemas otsas asuvad ekraanid, kus jooksevad dokumentaalsed filmiklipid Taani mööblitööstusest.

Ei ole kahtlust, et kuigi me sellele ehk igapäevaselt ei mõtle, on tool üks kehale lähedalasuvamaid objekte. Tool „osaleb” tihedalt meie igapäevaelus ning mõjutab meid oma mugavuse ja ebafunktsionaalsusega oluliselt. Samas on tool elustiili osa. Taanis on disainmööbel sedavõrd hinnaline nii moraalsel kui ka rahalisel skaalal, et seda pärandatakse, müüakse oksjonimajades tohutute summade eest, võltsitakse, varastatakse, eksponeeritakse ja räägitakse sellest ikka ja jälle. Suur osa taanlasi tõepoolest usub, et see, millel istutakse, mingis mõttes identifitseerib inimest. Seepärast kohtab siin pea igas taani kodus mõnd disainiklassikut. Näituse varjatum sõnum on aga minu arvates demokraatlikku laadi ja põhimõtteline. Tõlgendan seda nii – täna on meil kõigil õigus ja vabadus istuda.

Lisaks objektidele saalis räägib see näitus kindlasti lugu ka ajast ja ühiskonnast – 19. sajandi keskpaigast kuni 1970. aastateni. Näituse keskmeks on küll tool kui objekt, kuid selle kõrval pakuvad põnevust ka paljude vähem ja rohkem tuntud disainerite isikud. Pikem nimekiri kujuneks kurnavalt pikaks, kuid mõned disainerid, keda iga skandinaavialiku mööbli austaja võiks teada, on Kaare Klint, Børge Mogensen, Poul Kjærholm, Hans. J. Wegner, Finn Juhl, Arne Jacobsen, Verner Panton, Nanna Ditzel, Grete Jalk ja Ole Wanscher.

Põnevat ja mitmekesist püsinäitust saab uudistada Kopenhaageni disainimuuseumis aadressil Bredgade 68. Vaata lisaks designmuseum.dk.

Galerii

Sarnased artiklid

Kommentaarid