Foto: Julia Shashkina

Mida tähendab SUSTAINABILITY Eesti disainerite jaoks? VOL. 1.

Liisa Soolepp

Kui te arvasite, et oleme jätkusuutlikkuse teemadega selleks korraks lõpetanud, siis kindlasti mitte. Copenhagen Fashion Summiti külastamine oli alles algus. 

Ühe tähtsama mõttena jäi meile Kopenhaagenist meelde see, et kõik algab sinust enesest. Siinkohal jääb muidugi peeglisse vaatamine igaühe enda ülesandeks, kuid mis puudutab kodumaist disaini, siis siin otsustasime ise peegliks olla. Nimelt võtsime kätte ning esitasime 15 kodumaisele disainerile kaks lihtsat küsimust: mida tähendab jätkusuutlik ja eetiline mood täna Sinu jaoks ning kuidas väljendub see Sinu brändis või kollektsioonides. Kuigi kahtlustasime, et Eestis ning valitud disainerite puhul on meil igati põhjust endale heakskiitvalt õlale patsutada, oli meil siiski hea meel tõdeda, et selliste moeloojatega ei pruugi moetööstuse tulevik üldsegi nii lootusetu olla. Esimesed aruandmised (ja aplausi väärt disainerid) on teie ees!

Äli Kargoja, August:

„Eetiline mood on ühelt poolt rõivatööstuse vastutus kasutada tootmises nii-öelda low impact kangaid ning hoolitseda selle eest, et tootmisprotsessis ei kannataks kangaid valmistavate inimeste heaolu, palgad, inimõigused, tervis ega turvalisus. Teisalt kätkeb eetiline mood laiemas mõttes ka tarbijate vastutust. Läbimõeldum ostlemine, enda harimine jätkusuutlikkuse teemal ja sellest tulenev potentsiaalne ostuharjumuste muutus sunniks paralleelselt ka rõivabrände oma tootmisahelale ja kasutatavate materjalide looduslikkusele rohkem tähelepanu pöörama. 

Õnneks on eetilise moetööstuse ning selle läbipaistvuse põhimõtted järjest enam kanda kinnitamas ning isegi trendiks kujunemas. Jätkusuutlikkuse põhimõte on tegelikult palju rohkemat kui ainult suhe keskkonnaga. Selles peegeldub ka meie suhe iseendaga.

Jätkusuutlikkus väljendub Augusti kollektsioonide loomisel ja valmimisel mitmel kujul. Kangaste valikul on oluline kriteerium naturaalsete ning meie keskkonda võimalikult vähe saastavalt toodetud materjalide kasutamine. Näiteks on kollektsioonides kasutataval puuvillal GOTS sertifikaat – kvaliteedimärgis, mis garanteerib lisaks kõrgetele sotsiaalsetele kriteeriumitele ka kanga tootmisprotsessis minimaalset jalajälge meie planeedile, näiteks kokkuhoidlikku veekasutust, mürkainetevaba tootmisprotsessi, tootmisjääkide hoolikat käitlemist. Lisaks sertifitseeritud puuvillale on Augusti kollektsiooni toodetes kasutusel näiteks linane ja kanepikiust kangas, bambus, TENCEL® ja cupro – kõik need kangad kuuluvad jätkusuutlike kangaste gruppi. Samuti väljendub jätkusuutlikkus meie tootmise lokaalsuses – kõik Augusti rõivad valmivad Eestis. 

Muidugi ei saa mainimata jätta, et eetiliselt toodetud kangaste hange on hetkel veel väljakutsete rohke ning paneb disainiprotsessile teatud piirid ette. Samuti on eetiliselt toodetud kangaste hinnaklass ilmselgetel põhjustel kõrgem. Siiski on Augustile väga oluline pakkuda järjekindlalt kaasaegset rõivadisaini, andes seejuures klientidele valikuvõimaluse tarbida läbimõeldult ning panustada puhtamasse elukeskkonda.”

Karl Annus, Framed by Karl:

„Minu jaoks tähendab jätkusuutlik ja eetiline mood seda, et tooted on piisavalt ajatu disaini ja kvaliteediga, et neid ei kanta pelgalt ühe hooaja vältel või ainult ühe korra, vaid nende eluiga on pikem. Kehva kvaliteediga tooted, mis kiiresti välja venivad ja mille õmblused hargnema hakkavad, on väga lühikese elueaga ja jõuavad peale tootmist väga kiiresti prügimäele. Oluline on ka muidugi kasutatavate materjalide koostis ja päritolu. Näiteks loomset päritolu materjalid ei ole enamjaolt kuidagi jätkusuutlikud või eetilised. Oluline on minu meelest ka see, et kui toote eluiga ühel hetkel lõpule jõuab, siis on ka selle peale mõeldud – toode on siis kas biolagunev või ümbertöödeldav. Need on esimesed asjad, mis seostuvad minu jaoks jätkusuutliku ja eetilise moega.

Minu brändis väljenduvad need põhimõtted erinevates strateegilistes valikutes ja otsustes. Näiteks puit, millest, me oma tooteid valmistame, on tähistatud FSC ja PEFC sertifikaatidega. Need tähendavad seda, et see konkreetne puit on pärit metsast, mida on vastutustundlikult ja jätkusuutlikult majandatud. Üks oluline aspekt seisneb ka meie tootmisstrateegias – me ei valmista suuri partiisid, vaid teeme prillid konkreetselt mõõtude järgi igale kliendile nende valikutest lähtuvalt. kogu tootmine toimub meie enda väikeses töökojas Tallinnas, mitte Hiinas, mis oleks palju odavam ja mida paljud puitprillide tootjad ka teevad. 

Oluline on seegi, et me pigem ei räägi oma klientidele seda juttu, et nad peaksid endale uusi prille tulema ostma, vaid selle asemel kutsume neid oma prille meie juurde hooldusesse tooma, et nende eluiga pikendada. Ja kui kliendil on prillid katki läinud, siis me ka ei hakka talle kohe uusi prille müüma, vaid parandame need sedasi ära, et need näevad välja nagu uued.”

Piibe Tomp, TOKU:

„Jätkusuutlikkus ja eetika on minu jaoks väga tähtsal kohal nii isiklikus elus kui ka TOKU brändi juures. Iga uue toote loomisel tekib ikka ja alati arutelu, miks me midagi toodame; mis on meie väärtused, mida kanname; kuidas saame võimaluste piires asju paremine ja keskkonnasõbralikumalt teha; kust tulevad meie materjalid ja mille poole me tulevikus püüdleme.

Äärmiselt tähtis on seegi, et kõik tehtu oleks kvaliteetne, sest sellest sõltub toote eluiga. TOKU suurem eesmärk ongi suunata inimest vähem tarbima – mõtle enne, kui ostad, kas sul on seda toodet tarvis, ja kui ostad, siis tahame tagada ja töötame selle nimel, et meie tooted oleksid aina paremad.

Väga tähtis on seegi, et TOKU tootmine on Eestis. Saame kindlad olla, et inimeste töötingimused on head, saadakse õiglast palka ja säiliksid töökohad.

Meil on kindlasti veel pikk maa minna, et meie brändi jalajälg oleks võimalikult väike, aga see on meie eesmärk ja töötame selle nimel iga päev.”

Kriss Soonik-Käärmann, Kriss Soonik Loungerie:

„Minu jaoks on see teema väga südamelähedane. Olen Londonis viibides selle keerise sees olnud ning see, mis moemaailmas viimastel aastakümnetel on toimunud, tekitab minus vahel lausa vastikust. Mõtlen palju, mis on meie panus asjade muutmisel ning olen veendunud, et less is more on minugi moto.

Mis puutub Kriss Soonik Loungerie brändi, siis toodame kõik kollektsioonid Eestis, tänaseks lausa enda stuudios. Olen aja jooksul aru saanud, et meid teeb tugevaks paindlikkus ja võimalus tootmist kontrollida, suurtel masstootjatel on see palju keerulisem. Maailmas toodetakse liiga palju riideid, mida kellelgi vaja ei ole, mina ei ole kunagi tahtnud sellega kaasa minna. Väiksus ja paindlikkus ongi praegu väga tormiliselt muutuvas moemaailmas meie tugevuseks.

Ma olen alati taga ajanud kvaliteetseid materjale ja on näha, kuidas meie kangatootjad liiguvad aina rohkem läbipaistvuse ja jätkusuutlikkuse suunas. Veel mõned aastad tagasi oli raske eristada, kas tegu oli reklaamlausega või tõsise tegutsemisega. Täna on juba aga selgemalt näha, kes on selle teema tõsiselt käsile võtnud ja kelle jaoks see jäigi lihtsalt hooajaliseks müügiargumendiks. Samas on moemaailmas veel väga pikk maa minna, et jätkusuutlikkus ja disain kangatootmises rõõmsalt käsikäes käiksid.”

Liisa Soolepp:

„Minu jaoks tähendab jätkusuutlik ja eetiline mood täna seda, et küsimusi on pidevalt rohkem kui vastuseid. See on selles mõttes hea, et suunab kogu aeg lahendusi otsima ja mõtlema, kuidas saaks asju veel paremini teha. Minu loomingus väljendub jätkusuutlikkus eelkõige oma loomeprotsesside lahtiühendamises moemaailma pealesurutud kiirelt vahelduvate hooaegade süsteemist. Soovin luua ajatuid ja kestvaid kudumeid. Materjalidena on taas töölaual mahepuuvill ja teen uusi tootekatsetusi kudumitööstuse jääkmaterjaliga. Samuti on mul väga hea meel, et ettevõte, kus oma kudumeid toodan, on leidnud endale koostööpartneri villajäätme taaskasutamiseks. Lisaks valmivad kõik minu kudumid Eestis.”

Piret Ilves, Piret Ilves Moemaja:

„Viimastel aastatel olen külastanud mitmeid moe-, disaini- ja interjöörimesse ning iga külastuse järel tekib aina enam tunne, et kui keegi ei toodaks näiteks järgmised kaks aastat mitte ühtegi asja, ei juhtuks midagi. Pigem oleksime ikka veel asjadest üleküllastunud. Ja see tunne süveneb veelgi iga kord, kui möödun kaubanduskeskuses mõnest kodutarvete või riiete poest. Suured „koplitäied” kaupu, mis on toodetud lohakalt, läbimõtlematult, vastutustundetult.

Suhtun innukalt liikumistesse nagu #whomademyclothes või #project333. Kõike, mis paneb sügavamalt tarbimise üle mõtlema, tervitan kahe käega. Kui toit on tervislik, võiksid ka riided olla naturaalsed ja elukeskkond väärtustatud – kindlasti kaalumist väärt mõte.

Iga kord, kui näen kõledas sügisniiskuses või talvises pakases polüestrist valmistatud mantlit, ohkan hinges. Sünteetilisest kangast ülerõivas ei täida esmast funktsiooni, see ei hoia sooja. Milleks seda toota? Miks on see meie kaubandusvõrgus saadaval? Miks on tarbijal vähene materjaliteadlikkus?

Oma loomingus olen alati väärtustanud naturaalseid kangaid, ajatut stiili ja funktsionaalsust. Nendel alustel loodud ese kestab kaua ja ei koorma keskkonda. Mulle meeldib, et inimene lahkub minu juurest uue lemmiktootega, mida ta saab erinevalt stiliseerida ning kanda aina uuesti ja uuesti, aastaid. Kõrgetasemeline rätsepatöö sealjuures on minu jaoks nagu õhk, teisiti ei oska tootmist ette kujutadagi. Kvaliteedi tagamiseks toodame kõik Piret Ilvese rõivad Eestis, suurema osa oma stuudios. Suuri laovarusid meil ei ole, sest milleks üle toota? Läbimõeldud ostu puhul ollakse valmis oma lemmikut ka nädalakese või kaks ootama. Põhimõte, et arvestame ka näidismudeli järgi valmistatud toote puhul kliendi personaalsusega, lisab veelgi väärtust.

Piret Ilves Moemaja kangaste valik on välja kujunenud aastatega. Teeme koostööd peamiselt kuue kangatootjaga, kelle puhul teame, kus ja kuidas kangad valmivad. Järeleandmisi ei tee me ka ihusõbralikkuse ega vastupidavuse osas. Soodsa hinnaga juhuslike kangaste laojääke, mida tihti väikestele moefirmadele pakutakse, me ei kasuta, sest nende puhul on liialt raske hinnata vastupidavust ja kvaliteeti.

Lõpetuseks võin öelda, et tavapärane moekarusell mitmete ja mitmete kollektsioonidega aastas ning süsteem „toodan, paiskan müüki, hindan alla” ei ole kindlasti minu mängumaa. Vähem tooteid, rohkem kvaliteeti – see on minu ideaal.”

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSave

Veel sarnaseid artikleid


Foto: COS

Mis on COS Full Circle?

Moemärk COS on astumas järgmist sammu oma jätkusuutlikkuse teekonnal. Lisaks sellele, et cos.com veebipoes on sisse seatud COS Resell platvorm, kus saab oma heas korras COSi riietele uued omanikud leida, on COS alustanud ka tasuta kogumisteenusega oma poodides, et anda kantud COSi rõivastele uus elu.

Mida COS kogutud rõivastega teeb? Olenevalt riiete seisukorrast bränd kas taastab need, et neid saaks kasutada COS Restore’i kollektsiooni osana, või võetakse materjalid erinevate ümbertöötlemisprojektide raames taasringlusse. “Otsime praegu lahendusi, kuidas järelejäänud riideesemete kangamaterjali parimal viisil ära kasutada,” seisab brändi teates.

Kuidas kogumisteenus täpsemalt toimib? Tegema ei pea muud, kui jätta oma kantud COS rõivad järgmise poekülastuse ajal mõnele COSi poe töötajale ja COS hoolitseb ülejäänu eest. Lisaks pakub COS tänutäheks 10% allahindlust vastutasuks iga toodud riidetüki eest. Uuri lisa siit. 

Veel sarnaseid artikleid


Fashion Revolution Estonia uuris #kustmuriidedpäriton?

Kas oled mõelnud, kust on pärit riided, mida müüakse teise ringi poodides? Kirbuturu tüüpi poodidega on asi pisut selgem – sinna saab igaüks rentida endale koha ning enamasti on rõivad pärit lähedal elava inimese riidekapist. Fashion Revolution Estonia uuris aga teise ringi ja vintage riiete müümisega tegelevatelt poodidelt, kuidas nende müügiartiklid nendeni jõuavad. Lisaks uuriti, kas ja millega desinfitseeritakse saabunud rõivaid ning mis saab müümata jäänud kaubast. Seda eesmärgiga innustada kõiki küsima: #kustmuriidedpäriton?

Kolmest küsimusest koosneva uurimuse saatis Fashion Revolution Estonia 17 poele. Neile vastas 10 erinevat teise ringi või vintage poodi. Nende vastustest selgus mitmeid aspekte, mis neid ärimudeleid eristavad. Esmalt on oluline erinevus kauba poodi jõudmise osas. Kui teise ringi poed saavad põhiliselt riided niiöelda meilt endilt ehk neist kottidest, mis erinevatesse kogumispunktidesse viime, siis vintage poed on põhiliselt hand-picked valikuga. See tähendab, et poepidaja või mõni koostööpartner käib riideid ise valimas. Rõivaid tuuakse peamiselt Euroopast, kõige enam mainiti just Itaaliat ja Hollandit. Samas leidus ka neid, kes käivad kaupa otsimas hoopis siin, kohalikes teise ringi poodides. Kui ühelt poolt on selline eraldi kauba valimine kergelt eksklusiivse hõnguga, siis kahjuks ei ole meile teada näiteks nende Itaaliast ostetud rõivaste tegelik päritolu. Samas ka teise ringi poodide vastustest võis välja lugeda, et natuke tuleb kaupa ka mujalt, õnneks enamasti lähedalt – Soomest, Poolast, Leedust, Rootsist. Samuti on neist riikidest tulev kaup kogutud samasugusel põhimõttel nagu meil toimivad kogumispunktid. Kui aga müügiartiklite päritolu loetelu kokku panna, saab juba kuus riiki. Kas teise ringi kaup reisib siiski ehk liiga palju? 

Olgu reisimise rohkusega kuidas on, aga vähemalt võib olla kindel, et nii teise ringi kui vintage poodides müüdav kaup on võrdlemisi kvaliteetne. Mõlema puhul toimub eelnevalt põhjalik sorteerimine ning ka kogumispunktidesse saabunud kaup on pigem hea kvaliteediga. Mida see tarbija kohta ütleb? Kas ostame päriselt kauakestvat kvaliteetset kaupa ja annetame hiljem või kanname toodet üksikud korrad, mistõttu on see teisele ringile jõudes peaaegu uus? Süda on mõlemal juhul rahul, aga mõtlemisainet siin siiski on. 

Poodidesse jõudvate rõivaste desinfitseerimise osas tekkis kahe poetüübi vahel taas suurem erinevus. Teise ringi poodides pestakse saabunud asju pigem harvem, enamasti juhul, kui ese seda tõesti väärt on. Põhjus, miks kogu kaupa läbi ei pesta, on saabuvate asjade kogus. Poodidel pole enamasti võimekust sellises koguses riietele põhjaliku pesu rutiini läbi viia. Samuti pole EU siseselt riietele desinfitseerimise nõuet. Vintage poodide puhul joonistus välja, et tooteid pigem pestakse rohkem läbi või on need juba varasemalt desinfitseeritud. Kõik vastanud vintage poed tõid välja, et kogu müüki minev kaup saab läbi aurutatud. Ühe vastaja puhul paistis silma eriti eeskujulik desinfitseerimiskava, kus rõivatöötlus jagunes vastavalt materjalile ning eseme seisukorrale. Erinevaid materjale pestakse kas masinaga või käsitsi, osa esemeid viiakse keemilisse puhastusse, villaseid rõivaid ka külmutati ning kõik riided triigitakse või aurutatakse. 

Mis saab müümata kaubast? Selgus, et nii teise ringi poodides kui vintage poodides jääb kaupa müümata väga vähe. Teise ringi poodides, kus kauba maht on suurem, müüakse ära pea 95% kaubast ja vintage poodide väiksema mahu osas mängib rolli eksklusiivsus, mis aitab samuti suurema osa toodetest ära müüa. Vintaaž-poed käsitlevad seisma jäänud riideid erinevalt – osa viiakse taaskasutuspoodidesse, hooajaline kaup võib jääda aga ka lattu uut aastat ootama. Sarnast hooajalist ringlust võis ka teise ringi poodide vastustest välja lugeda. Nii teise ringi kui vintaaž-poed suunavad mingi osa kaubast ka heategevusse, annetades varjupaikadele, lastekodudele, erinevatele programmidele. Teise ringi poodide puhul kerkisid esile ka koostööd erinevate disainerite, õppeasutuste ja materjalide taaskasutuse organisatsioonidega. Mõlemad poesuunad korraldavad kauba realiseerimiseks ka erinevaid soodusmüüke või on välja pannud eraldi eriti soodsa hinnaga toodete kasti. Ka toodi välja, et isegi müügikõlbmatule esemele püütakse enne ära viskamist leida kasutuskoht. Kuigi ära visatavat tekstiili tekib, võib vastuste seast välja lugeda, et kogused on marginaalsed ning omalt poolt tehakse enne kõik, et prügimäele jõuaks tõesti nii nii vähe, kui võimalik. 

Fashion Revolution Estonia tänab küsitlusele vastanud poode: Humana, Uuskasutuskeskus, Sveta Vintage, Hilpster, Kastani Leiunurk, Punane Ristik, Metsvintage, Kleidipuhvet ja teised.

Fashion Revolution on rahvusvaheline moeaktivismile suunatud organisatsioon, mis sündis kümme aastat tagasi, mil Bangladeshis varises tootmishoone Rana Plaza, ning mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. Tol hetkel sai selgeks, et moetööstus peab hakkama kasumi kõrvalt rohkem väärtustama inimesi ja planeeti. Eesti tiim ühines liikumisega paar aastat tagasi, olles tänaseks päevaks juba 1/88 osa rahvusvahelisest Fashion Revolution organisatsioonist. Fashion Revolution Estonia seisab tugevalt puhtama, turvalisema, eetilisema, läbipaistvama ja jätkusuutlikuma moetööstuse eest. Fashion Revolution Estonia eesmärgiks on harida oma jälgijat ning innustada teda tegema igapäevaselt targemaid ja keskkonnasäästlikumaid valikuid. Jälgi Fashion Revolution Estonia tegemisi Instagramis. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid