Lahkesti olid Portailile nõus aru andma Frankie Animali liikmed Marie M. Vaigla ja Jonas Kaarnamets.
Kuidas on Frankie Animal oma praeguse stiili leidnud?
Marie: Kõik on läinud ikka loomulikku teed pidi. Muusika ju tuleb meist endist ning see omakorda dikteerib visuaalse keele. Saame kohe aru, kui pilt, riided või muu väline ei sobitu muusikaga, või ka vastupidi. Need käivad käsikäes.
Kas jälgite kindlat mustrit ja vormi enda projektide visuaalse osa juures – alates riietest kuni albumite kujundusteni? On teil selleks oma meeskond või suunate ja toimetate ise?
Marie: Albumi „The Backbeat” puhul oli küll väga selge kontseptsioon ja läbiv joon, millega kontsertidel üritasime mängida. Albumi kujundusel oli oluline osa Kärt Hammeri kunstil, millest lähtuvalt ka kõik muu ümber tegime.
Aga ka nüüd, just viimaste singlite puhul, oleme üritanud piltide ja videote abil ühist keelt leida ning usun, et oleme sellega väga hästi hakkama saanud. Suurt tiimi meil ei olegi, Kärt Hammer loomulikult aitab stilistikaga, kuid suuresti olemegi selline DIY-bänd.
Jonas: Et tiim tähendab enamikel juhtudel raha ja kuna iseseisvalt tegutsevatel bändidel seda üleliia pole, siis liigub bändindus üha laiema „DIY-stumise” poole. Meie puhul kehtis näiteks viimaste singlite artwork’i tegemisel sama muster: mõtlesime koos mingi idee, meie bassimees Jan disainis ja teostas selle ning lõpuks andsime Mariega veel nõu, mida muuta. Lihtne, odav ja kiire.
Mis teil oma esimesel live-kontserdil seljas oli?
Marie: Minul olid vist teksapüksid ja triibuline (või roosa?!) pikkade varrukatega kampsik. Väga indie, tõesti. Ega esimestel laividel ei osanudki visuaalsele poolele nii suurt rõhku panna ja ausalt öeldes ei mäletagi, kes selle stilistika tegi. Hiljem oleme sellega küll palju vaeva näinud, parim näide on aastapäevad tagasi toimunud KUMU kontsert, kus meil oli väga selge kontseptsioon ja meie jaoks oli oluline, et lavaline pilt haakuks meie muusika ja albumi kujundusega. Siis tegi laval kunsti Kärt Hammer, mis ka otsepildina seinale projekteerus. Idee midagi sellist teha mõlkus juba tükk aega meeles ning KUMU oli enam kui õige koht selle realiseerimiseks.
Jonas: Mul oli seis suhteliselt sama. Seljas oli triibuline särk, beežid püksid ja hall pusa. Väga 2012. Kusjuures fun fact: selle ürituse nimi oli „Blinking Rabbits from Neptune”. Seal esinesid veel Elephants From Neptune, Blinking Lights ja Tenfold Rabbit. Tuhnides Facebooki lõpututes arhiivides, leidsin kontserdi ametliku lehe, mille kirjelduses seisis: „Eelsoojendusena on võimalik suurelt ekraanilt vaadata UEFA 2012 Meistrite Liiga finaalmängu (Chelsea vs. Bayern). Jalkamängu vaheajal esineb noortest muusikutest koosnev akustilist indie rock’i mängiv bänd!”
Milline on üks stiilipuhas laul?
Marie: Mina isiklikult ei olegi suur „stiilipuhtuse” fänn. Minu jaoks seostub see klišeedega. See on see, kui miski peab kuskile raamidesse mahtuma ja olema nii „nagu on õige”. Ma ei arva, et stiilipuhtus kui selline täna enam nii tähtis on. Elame ajas, kus erinevaid stiile omavahel segatakse – seega selget stiilipuhtust on uues muusikas raske leida. Nendest „miksidest” arenevad omakorda uued stiilid ning ma arvan, et see on väga huvitav ja vajalik. Ent kõige olulisem on ikkagi sisu.
Jonas: Minu jaoks on stiilipuhas laul, kontsert või artist selline, mis mõjub tervikuna. Mõjutused on sulandunud ühtlaseks seguks nii, et oskad ehk välja noppida erinevaid konkreetseid laenatud elemente, aga kõik need elemendid kokku mõjuvad värske ja uuena.
Inimene, nähtus või loom, kellest ja millest inspireerute?
Marie: Inspireerume mingist sisemisest seisundist, mis omakorda sõltub inimestest, suhetest, ilmast, filmidest, raamatutest…
Jonas: Mind inspireerib alati värskus. Olgu see siis inimene, mingi koht või muusika – kui ta/see mõjub mulle värske või uuena, siis tunnen, kuidas mu tšakrad avanevad.
Kas ja milliseid alternatiivseid ideid „Misty” videole veel oli?
Marie: Valminud versioon oli äkki kolmas variant „Misty” videost? Kõigepealt oli idee teha kunstipärane tantsuvideo, seejärel lihtne DIY-proovika-video. Lõpliku idee peale tulime koos Martin Kuudiga ning sinna oli südamekostüüm kohe sisse kirjutatud, kuna video räägib ju mehe südame elust, kui ta on armuvalus. Natuke kurb, südamlik, armas ja kergelt iroonilise alatooniga.
Mis on Frankie Animali missioon?
Marie: Võib-olla see, et olla kunagi oma muusikaga kellelegi eeskujuks, inspiratsiooniks. Olla kellelegi põhjus, miks ta midagi teeb.
Vaata ka Frankie Animali loo „Misty” videot:
“Kindlasti pesen ma õhtul maha kõik, mis päeva jooksul näole maandunud,” alustab Piret oma näohoolduse a ja o-ga. Aegade jooksul on ta selleks kasutanud erinevaid tooteid, kuid nüüdseks jäänud pidama geeljate näopesuvahendite juurde. “Ma olen ka täielik mitsellaarvee fänn, minu meelest on see sajandi kosmeetikaleiutis.” Seda peamiselt seetõttu, et aastakümneid tagasi sai “rasvast grimmi” maha võetud vaseliini ja ligniiniga, mida pidi veel omakorda pesuseebiga maha nühkima. “Mitsellaarvesi on selle kõrval tõeline õnnistus!”
Agar katsetaja
Piret tunnistab, et ta ei ole ülemäära märgitruu, kuid aastate ning omajagu katse-eksituse meetoditega on välja kujunenud lemmikud, mille juurde ta pidama on jäänud. Üks toode, mida naine Kaubamajast juurde ostmas käib ja teistelegi julgelt soovitab, on Kiehl’si tummine silmaümbruskreem avokaadoga. “Lihtne, kuid parajalt rasvane, ideaalne ka grimmi alla, kuna ei jää silma ümber läikima.”
Samuti pälvib kiidusõnu Dr. Hauschka roosi kehaõli ja kehakreem, mille kasutamine kosutab nii ihu kui ka hinge. Grimmeerija kaudu jõudis Pireti ellu ka Lumene CC-kreem, mida on hea kerge meigi tegemisel kasutada. “Põhisoovitus grimmeerijatelt on ikkagi, et õhtul nägu puhtaks ning kui on vaba päev, siis lasta nahal puhata,” jagab Piret tarkusetera.
Parfüümi ja glamuuri
Kui Kaubamajast rääkida, on Pireti lemmikkoht Lõhnatuba, parfüümide tõeline pühamu. “See on hoopis teine maailm!” lööb naise nägu särama. “Ma ei ole spetsialist, aga mulle väga meeldivad erilisemat laadi parfüümid.” Lõhnatuppa siseneb Piret alati avatud meelega, valmis uusi parfüüme avastama, kuid ikka on juhtunud, et ta jääb mõnda oma lemmikusse kinni. Üks sellistest on Serge Lutensi Fille en Aiguilles – intensiivne, soe, puidune. “Minule meenutab see Kääriku suusabaasi, kus suuski tõrvati!” Serge Lutens on siiski ainult osake Pireti lõhnagarderoobist, sest käib temalgi lõhnade piserdamine vastavalt tujudele ja siis peab valikut olema. Ning kui Piret on kord 85-aastane glamuuri-pensionär, siis plaanib ta Kaubamaja Lõhnatoast oi-kui-palju lõhnu veel koju tuua.
“Punast huult ma kardan!”
“See, mille me endale 14-aastasena näkku määrisime, on minu meelest see, millega täna surnuid meigitakse,” ilmestab Piret meeleolukalt seda, kuhu “surimaskist ja pruunist Dzintarsi huulepulgast” meigimaailm tänaseks jõudnud on. Kuigi täna usaldab ta end erilisema sündmuse puhul ihumeikar Anu Konze käe alla, siis pretensioonikat punast huult kipub ta vältima ikka ja paneb hoopis rõhku üles seatud soengule, mis annab kohe pidulikuma tunde.
Lõpetuseks ütleb Piret, et tema nägu üldsiselt kannatab kõike ja ta ei pea piirduma ainult öko- või apteegikosmeetikaga, kuid üks, mida see ei kannata, on liigne päike. “Suvel SPF 50 faktor ning kaabu,” kõlab resoluutne ilureegel.
Avasta Piret Kalda ilulemmikud galeriist!
Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris.
Aasta algus on Night Tapes bändile olnud edukas ja tegude rohke – viimase kuu vältel on nende eelmised singlid jõudnud suurimatesse Spotify playlist’idesse. Muide, ansambel Gorillaz lisas loo „drifting” enda playlist’i, samuti on pala see saanud suurt mängimistoetust UK suurimalt raadiojaamalt BBC Music. Ansambli kuulajaskond on viimase kuuga jõudsalt kasvanud – Spotify’s ligi 50% võrra ja Youtube’is 850%.
Uus lugu „every day is a game” on kolmas singel suve alguses ilmuvalt lühialbumilt „assisted memories”. „See album räägib inimeseks olemise kogemusest, meie erinevatest versioonidest ja kasvamisest ning äsja välja tulnud singel momendi võtmisest ja hea aja märkamisest meie ümber,” räägib bändiliige Iiris Vesik. Värskelt väljatulnud loo video valmis Inglismaal Kenti rannas koostöös režisööri ja operaatori Owain Morganiga.
Night Tapesi saab näha juba järgmisel kuul esinemas Eestis, 5. aprillil Intsikurmu kontsertõhtul Tallinn Music Weeki raames ning suve ainsa ülesastumise Eestis teevad nad 12.-13.juulil toimuval festivalil Võnge.