Le Labo, le-lõpuks-ometi

Mind on aastaid paelunud Le Labo. Juba alates selle parfüümimärgi rustikaalsetest esinduskauplustest kuni põhimõtteni, et väljavalitud parfüüm segatakse sinu silme all kohapeal kokku, mitte sa ei võta endaga koju kaasa kuid riiulil seisnud pudelikest. 

Hiljutisel Skandinaavia ringreisil ei olnud mul lisaks Copenhagen Fashion Summitile just ülemäära palju must-do, must-see kohustusi, kuid Le Labo esinduse külastamine Stockholmis oli kohe kindlasti esimesel kohal. 

Bondegatan 48 aadressil asuv väike nišiparfüümibutiiik võib esimese hooga oma diskreetse sildi tõttu isegi kahe silma vahele jääda, ent kui te juba sees olete… Siis võib see koht neelata teid endasse tundideks. Ja mitte tingimata sellepärast, et see nii rikkalikult suur oleks, pigem tahavad Le Labo tooted tutvumiseks natuke pikemat aega ning minul ei olnud tol päeval kusagile kiiret. 

Mul oli muidugi kindel eesmärk väljuda Le Labost ühes uue parfüümiga ning mõnekümne minutilise dilemmatsemise järel oli otsus tehtud. Mul oli isegi mõneti hea meel tõdeda, et igavesti kultuslik Le Labo SANTAL 33 ei olnudki minu esimene eelistus. Seda oli hoopis fire cologne’iks ristitud BERGAMOTE 22. Kergelt tsitruseline, meeldivalt värskendav, tilgakese vetiveri ja muskusega. Täpselt see, mida kuumad suvepäevad „telliksid”. 

Nüüd, nädalaid hiljem olen ääretult meeldivalt üllatunud selle üle, kui püsiv parfüüm see on. Ja kuna mind ehk jäi natuke närima ka ROSE 31 nimeline fine fragrance, ja tee Stockholmi Le Labosse on juba ka nii ehk naa selge, siis kahtlustan, et see ei jää minu viimaseks visiidiks sellesse imelisse ja kergelt rustikaalsesse maailma. 

SaveSave

SaveSave

SaveSave

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Virge Viertek

Ivo Nikkolo kolm küsimust … minule

Ivo Nikkolo sügis/talv 2020 kollektsioon on inspireeritud kaasaegsetest naistest ning nende eriilmelistest (elu)stiilidest. Suur oli minu üllatus – ja veelgi suurem tunnustus –, et üheks selliseks naiseks valis ikooniline moemärk minu.

Ivo Nikkologa seob mind kodumaisel moemaastikul ilmelt kõige pikem „sõprus”. Nimelt oli just Ivo Nikkolo turundusosakond see, kuhu rohkem kui kümme aastat tagasi juhuste kokkulangemise tõttu praktikale sattusin, ning sealt saigi alguse minu moeteekond. Peale praktika lõppu jäime Ivo Nikkologa ikka „põrkuma” – kord stilistikatöödes, kord isegi moeetendusel modellina üles astudes. Ning iga kord, kui meie teed taas kokku said, meenutasin endale tollesama praktika ajal antud lubadust, et kord saab minustki “Ivo Nikkolo naine”. Ja siin ma nüüd siis olen. 

Lisaks sellele, et mul oli au jäädvustada enda seljas Ivo Nikkolo tänavusügisese kollektsiooni palasid, esitas bränd mulle ka kolm küsimust, mida siinkohal rõõmuga jagan. Loodan, et minu vastused pakuvad kui mitte inspiratsiooni, siis ehk mõtlemisainet ikka. 

Mis on tänapäeva maailmas naiseks olemise suurimad katsumused?

Ma olen enam kui veendunud, et kui ühiskond saaks lahti naisi puudutavatest stereotüüpidest ja kui naised ise saaksid üle täiesti ebavajalikult populaarsest „petturi sündroomist”, siis ei oleks ühtegi väljakutset, millest naised jagu ei saaks. 

Mis inspireerib Sind eesmärkide poole pürgima ning kes on Sinu suurim eeskuju?

Mind inspireerivad naised minu ümber – elu on mind toonud kokku nii tarkade, loominguliste, ettevõtlike, ambitsioonikate naistega, et õpin neilt iga päev midagi uut. Lisaks õpetussõnadele on need naised mulle ka tõeliseks tugisambaks ja innustuseks pürgida alati ainult edasi. Ning loomulikult ei saa ma unustada omaenda pere naisi: ema ja tütart. Kui üks õpetab mind eesmärkide poole püüdlema, siis teine on ideaalseks eeskujuks, kuidas elada hetkes ja tunda ka kõige väiksematest asjadest ootamatut rõõmu.

Lõpeta lause: „Unistan veel…”

Kaheaastase lapse emana unistan hetkel peamiselt rohkematest unetundidest, ent kui saame selle valdkonna uuesti kontrolli alla, siis unistan rahulolust, mille loob ideaalselt paika loksutatud tasakaal kõikide minu jaoks oluliste eluvaldkondade vahel.

*Postitus on valminud koostöös Ivo Nikkologa.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Virge Viertek

H&M Studio, me kohtume taas

On läinud üks hooaeg, on läinud kaks, kuid nagu öeldakse – saatuse vastu ei saa –, ning leian end taas poseerimas kaamera ees, seljas parimad palad kollektsioonist, millega jääb mind ilmselt alatiseks saatma kindel side.

H&M Studio tänavune erikollektsioon on paberite järgi sümbioos julgetest ideedest, kartmatust väljenduslaadist ja provokatiivsest hoiakust. Ma ei ole kindel, kas ma esindan neid kõiki, aga midagi selles kollektsioonis siiski on, mis pani tõmbama selga kärtsrohelist pükskostüümi või üleni litrilist rüüd. Võib-olla on see alateadlik protest segaste aegade vastu, võib-olla aga lihtsalt soov särada tavapärasest rohkem hetkedel, kus sära väärivaid sündmusi jääb taas kord aina vähemaks. 

Loomulikult oleks olnud variant valida antud sessiooniks selga ehk mõneti mahedamad, mõned minulikumad, igapäevasemad komplektid – kollektsiooni mitmekesisus oleks seda ka võimaldanud. Kuid ma ei teinud seda. Sest mulle tundub, et iga-aastane H&M Studio on üks nendest kollektsioonidest, mis väärib erilist kummardust. Tean oma kogemusest, et Studio erisildiga esemed peavad vastu aastaid, peavad vastu kõikvõimalikud trendilained, ja osalt just tänu sellele, et see kollektsioon sammub oma rada, on sellel minu südames alati soe koht. 

Ning julgen öelda, et nii nagu jäävad minu kodustele stangedele alatiseks rippuma Studio kollektsiooni mantlid, olgu need aastast 2014 või 2017, lisandub sellesse kollektsiooni tänavusest hooajast vähemalt üks litriline kleit, sest kunagi ei tea, millal on põhjust tähistada seda, et üks hullumeelne periood on lõpuks ometi läbi saanud… Mina olen igal juhul valmis. 

Olgu lisatud, et H&M Studio tänavune erikollektsioon jõuab müügile juba homme, 24. septembril ainult H&Mi veebipoes hm.com. 

Rõivad ja jalanõud: H&M Studio

Fotod: Virge Viertek

Meik ja soeng: Gerda Miller

*Postitus on valminud koostöös H&M Eestiga.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid