Foto: hellofashionstuff.com

KES ON SEE roosa-sinilakaline kaunitar?

Instagram on juba aastaid toonud meieni inspireerivaid jäädvustusi. Me oleme harjunud leidma Instagramist uusi põnevaid brände, üle mõistuse ägedaid inimesi, lemmikkassipilte kuvavaid kontosid… Ühel päeval tõi Instagram minu ellu sellise inimese nagu Pilleriin Leet ning tema roosamannalist kontot vaadates ei suutnud ma ennast vaos hoida ning otsustasin uurida, kes see eestlanna on.

Pilleriin, kes sa oled ja kust sa tuled?

Naljakas – see on justkui kerge küsimus, aga vastata ma sellele tegelikult ei oskagi. Alustan siis nii, et olen Pilleriin, suure südamega Tallinnast pärit tüdruk, kes hetkel resideerub Hollandis ja on juba varajasest lapsepõlvest olnud natukene teistmoodi kui teised. Kunst on olnud minu väljendusallikaks sellest ajast saadik, kui ise ennast mäletan. Ma olen veidi lapsemeelne, arg ja kergeusklik. Mul on suured unistused – nagu meil kõigil –, aga eriti uhke olen ma oma suure südame üle. Ma tahan alati näha inimestes head, neid toetada ja aidata. Minu puhul läheb lause „what you see is what you get” väga täppi.

„Kust ma tulen” küsimus on kerge – minu kodu ja koht, kuhu kuulub mu süda, on minu vanaema ja vanaisa juures Nõmmel, ühes Sihi tänava majas, mille mu vanaisa oma kätega ehitas.

Mis viis su Hollandisse ja mida sa seal teed?

Hollandis olen ma elanud juba umbes 14 aastat ja seda puhtalt tänu emale, kes tahtis oma laste elu paremaks muuta ja meile rohkem võimalusi anda. Ma ei väida, et Hollandisse kolimine ei tulnud suure šokina, eriti 16-aastasele teismelisele, kes oli just oma elu alustamas. Kuna ma pole just kõige avatum inimene, oli nii suur muutus minu jaoks väga raske. Ausalt öeldes on mul mõnikord just seepärast tunne, nagu ma polekski kunagi suureks kasvanud, sest kool jäi ju lõpetamata ja parimad sõbrad Eestisse maha. Hollandis sain aga endalegi suureks üllatuseks KABK-nimelisse kunstiülikooli – ma ei suuda siiamaani uskuda, et pääsesin sinna oma 10. klassi haridusega, tänu oma andele ja IQ-testile. Vahetusprogrammi tegin suurima rõõmuga Eesti Kunstiakadeemias ning lõpetamise järel kolisingi kaheks aastaks Eestisse tagasi, kuid elul olid omad plaanid ning prints hõbehallil Chrysleril tuli ja „kolis” mu Hollandisse tagasi. Täna olengi siin, tuhkrupoisi ema, kergelt kodukana ning proovin ennast blogimaastikul kehtestada, samal ajal toimetades ka sellise ettevõtmisega nagu PillRii.com.

8

Mis sinust saab, kui sa suureks saad?

Kas ma ligi 30-aastase naisena ei peaks juba „suur ja valmis” olema? Kui mulle oleks see küsimus esitatud kuskil 20 aastat tagasi, siis ma oleksin järjepidevalt vastanud, et minust saab kunstnik. Täna ma ei oska sellele küsimusele vastata. Ennekõike sellepärast, et elu on näidanud, et ta on ikka parajalt ettearvamatu ja kunagi ei tea, mis tal sinu jaoks varuks on. Mulle on alati meeldinud mood ja kunst, seega tahaksin end just sellega siduda. Või siis olla lihtsalt üks moearmastajast ema, kellel on armastav ja toetav kaasa ning maja peal ringi jooksmas üks või kaks väikest tuhkrut.

Miks roosa-valge-helesinine?

Kusjuures ma ei ole ise kordagi tähele pannud, et ma just sellist värvipaletti kasutan! Ju siis peab miski mind tõmbama nende pastelsete toonide poole. Võimalik, et selleks on minu „lapselik õrnus”, mis tahab välja pugeda. Tegelikult on värvid mulle alati väga südamelähedased olnud, sest täpselt nagu värv tahab välja paista, tahan mina hallist massist eristuda.

Kes on see inimene, kellele anda krediiti sinu imeliste fotode eest?

Saladus tuli avalikuks! Au ja kiitus läheb minu kallile teisele poolele (sõrmed ristis, loodetavasti varsti abikaasale) Maartenile, kes on mind algusest peale toetanud, minusse uskunud ja minuga sammu käinud sellest hetkest, kui oma blogiga alustasin. Meil on väga hea koostöö, mis väljendub nii minu blogi kujunduses kui ka piltides ja tekstis. Kuna Maarten on ametilt veebidisainer, siis tal on kunstilist meelt ja taipu, kuidas asju luua. Pildistamine toimub meil alati koostööna, kus mina loon kontseptsiooni ja juhendan ning temale jääb jäädvustamine ja muu tehniline pool.

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Rebekka Bay | Marimekko.

7 küsimust Marimekko loovjuhile Rebekka Bayle

Moemärgi Marimekko 2024. aasta kevadkollektsioon ühendab sensuaalse naiselikkuse praktilise disainiga, mängides utilitarismi ja minimalismi elementidega ning loomulikult ka juubelit tähistava ikoonilise Unikko mustriga. Portaili peatoimetajal Aljona Eesmaal avanes erakordne võimalus usutleda Marimekko loovjuhti Rebekka Bayd, saamaks teada, kust on tulnud tema inspiratsioon ning kui erinev Soome ja Eesti moetarbija ikkagi on.

Rebekka, kuidas kulges sinu teekond Marimekko loovjuhiks? 

Marimekkol on alati olnud koht minu elus. Disainimärgiga liitusin 2017. aastal nõukogu liikmena ning 2020. aastal määrati mind loominguliseks juhiks. Juba enne Marimekkot olin suur Soome disaini fänn, eriti armastan Alvar Aalto töid. Mäletan selgelt, kui külastasin 2017. aastal Marimekko tekstiiliprintimise tehast Helsingis – armusin kohe Marimekkosse, soovides olla osa selle tulevikust. 

Marimekko on tuntud oma julgete mustrite poolest. Kuidas hoiad disainerina tasakaalu innovatsiooni ja Marimekko esteetika vahel? 

Marimekkos peame alati dialoogi mineviku, oleviku ja tuleviku vahel ning toetume pidevalt oma üle 70-aastasele ajaloole ja disainipärandile, mis oma rohkem kui 3500 mustrit sisaldava arhiiviga on täiesti unikaalne. Mind paelub ajaloost veelgi enam aga süvitsi sukeldumine millessegi, mis tundub ka tänapäeval relevantne. Marimekko mustrid ja siluetid on tuntud oma ajatuse poolest, mis võimaldab meil mängida uute ideede ja visuaalsete lahendustega, mis on korraga äratuntavad, kuid sealjuures üllatavad, isegi ootamatud. 

Kust ammutad inspiratsiooni? 

Moest enamgi on mind alati paelunud ideed. Inspiratsiooni saamiseks pöördun sageli kunsti, arhitektuuri, mööblidisaini ja muidugi ulatusliku Marimekko arhiivi poole. Kuulan raadiot, podcast’e, muusikat – armastan Spotify raadiot, loen kõike alates raamatutest kuni ajakirjade ja nädalalehtedeni, ilukirjandust ja aimekirjandust. Armastan filme, näitusi, kunstnike ja arhitektide kodude või kodumuuseumite külastamist. 

Kuidas sulle tundub, kuidas erinevad tarbijate eelistused Eestis ja Soomes, kui jutt käib moest? 

Olen veendunud, et mis puudutab moodi, siis pole olemas piirispetsiifilisi eelistusi. Muidugi mõjutavad meid meie kultuuripärand, meie disainerid ja arhitektid, aga usun, et Marimekko on piisavalt universaalne, et julgete mustrite ja värvidega tuua rõõmu kõigile kõikjal. 

Mis on sinu kõige väärtuslikum Marimekko ese? 

Esimesena torkab pähe 1960ndatest pärit vintaažkleit – suuremõõtmeline valge, halli ja mustaga, väga minimalistliku siluetiga. See kleit sümboliseerib minu jaoks kõike, mis Marimekko on ja olla võib. 

Kuidas sa ise igapäevaselt riides käid? 

Olen alati olnud „vähem, kuid parem“ lähenemisega. Eelistan lihtsamaid komplekte, kus mängin nii naiste kui ka meeste garderoobist pärit esemetega, olgu nendeks igapäevased basic’ud, nagu hallid ja tumesinised kudumid, valged triiksärgid, teksad, ja loomulikult Marimekko seelikud. 

Nimeta oma kolm lemmikkohta Helsingis. 

Muidugi Marimekko tekstiiliprintimise tehas. Kulttuurisauna, mis on täiesti ainulaadne, rahulik ja maalähedane Jaapani-Soome saun. Savoy restoran, mille algselt kujundasid Aino ja Alvar Aalto ning mis hiljuti sai Ilse Crawfordi poolt veatult renoveeritud. 

Avasta galeriist Portaili tänavukevadised lemmikud Marimekko kollektsioonist! 

Samuti uudista Marimekko kevadkollektsiooni Kaubamajas ja Kaubamaja veebipoes kaubamaja.ee. 

Intervjuu Rebekka Bayga ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris. 

Veel sarnaseid artikleid


Foto: Kalle Veesaar

PIRET KALDA: “Ma ei ole iluekspert üldse!”

Näitlejanna Piret Kalda on aastate jooksul puutunud kokku väga erinevat laadi ilutoodetega, millest poolte tähendusi ei pruugi tänapäeva noored teadagi. Õnneks on tema tänane iluvaramu teinud väärika hüppe edasi.

“Kindlasti pesen ma õhtul maha kõik, mis päeva jooksul näole maandunud,” alustab Piret oma näohoolduse a ja o-ga. Aegade jooksul on ta selleks kasutanud erinevaid tooteid, kuid nüüdseks jäänud pidama geeljate näopesuvahendite juurde. “Ma olen ka täielik mitsellaarvee fänn, minu meelest on see sajandi kosmeetikaleiutis.” Seda peamiselt seetõttu, et aastakümneid tagasi sai “rasvast grimmi” maha võetud vaseliini ja ligniiniga, mida pidi veel omakorda pesuseebiga maha nühkima. “Mitsellaarvesi on selle kõrval tõeline õnnistus!”

Agar katsetaja

Piret tunnistab, et ta ei ole ülemäära märgitruu, kuid aastate ning omajagu katse-eksituse meetoditega on välja kujunenud lemmikud, mille juurde ta pidama on jäänud. Üks toode, mida naine Kaubamajast juurde ostmas käib ja teistelegi julgelt soovitab, on Kiehl’si tummine silmaümbruskreem avokaadoga. “Lihtne, kuid parajalt rasvane, ideaalne ka grimmi alla, kuna ei jää silma ümber läikima.” 

Samuti pälvib kiidusõnu Dr. Hauschka roosi kehaõli ja kehakreem, mille kasutamine kosutab nii ihu kui ka hinge. Grimmeerija kaudu jõudis Pireti ellu ka Lumene CC-kreem, mida on hea kerge meigi tegemisel kasutada. “Põhisoovitus grimmeerijatelt on ikkagi, et õhtul nägu puhtaks ning kui on vaba päev, siis lasta nahal puhata,” jagab Piret tarkusetera.

Parfüümi ja glamuuri

Kui Kaubamajast rääkida, on Pireti lemmikkoht Lõhnatuba, parfüümide tõeline pühamu. “See on hoopis teine maailm!” lööb naise nägu särama. “Ma ei ole spetsialist, aga mulle väga meeldivad erilisemat laadi parfüümid.” Lõhnatuppa siseneb Piret alati avatud meelega, valmis uusi parfüüme avastama, kuid ikka on juhtunud, et ta jääb mõnda oma lemmikusse kinni. Üks sellistest on Serge Lutensi Fille en Aiguilles – intensiivne, soe, puidune. “Minule meenutab see Kääriku suusabaasi, kus suuski tõrvati!” Serge Lutens on siiski ainult osake Pireti lõhnagarderoobist, sest käib temalgi lõhnade piserdamine vastavalt tujudele ja siis peab valikut olema. Ning kui Piret on kord 85-aastane glamuuri-pensionär, siis plaanib ta Kaubamaja Lõhnatoast oi-kui-palju lõhnu veel koju tuua.

“Punast huult ma kardan!”

“See, mille me endale 14-aastasena näkku määrisime, on minu meelest see, millega täna surnuid meigitakse,” ilmestab Piret meeleolukalt seda, kuhu “surimaskist ja pruunist Dzintarsi huulepulgast” meigimaailm tänaseks jõudnud on. Kuigi täna usaldab ta end erilisema sündmuse puhul ihumeikar Anu Konze käe alla, siis pretensioonikat punast huult kipub ta vältima ikka ja paneb hoopis rõhku üles seatud soengule, mis annab kohe pidulikuma tunde.

Lõpetuseks ütleb Piret, et tema nägu üldsiselt kannatab kõike ja ta ei pea piirduma ainult öko- või apteegikosmeetikaga, kuid üks, mida see ei kannata, on liigne päike. “Suvel SPF 50 faktor ning kaabu,” kõlab resoluutne ilureegel.

Avasta Piret Kalda ilulemmikud galeriist!

Artikkel ilmus Kaubamaja ajakirja Hooaeg 2024. aasta kevadnumbris. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid