Portail

Fotograaf Jörgen Paabu: noor, nägus ja tegus JÖ

Fotograaf Jörgen Paabu: noor, nägus ja tegus JÖ

Foto:

See noor moefotograaf on jõudnud 24 eluaasta jooksul juba päris palju saavutada. Paistab, et ta hoog veel niipea ei rauge. Ta on pildistanud nii välis- kui ka kodumaiseid kuumi kuulsusi. Tema töid on avaldatud sellistes väljaannetes nagu Tantalum, FAULT, REVS ning jah, ka Vogue’is. Sellest, mis temas veel peidus on, saab aimu allolevast intervjuust.

Jörgen, kirjelda end pisut. Kuidas leidsid tee fotograafiani? Või leidis see sinu?

Olen sündinud ja kasvanud Tallinnas. Väiksena meeldis mulle seebikarbiga ringi joosta ja klõpsida, ehitasin kodus taustasid ja set’e ning lasin 4-aastasel õel kaamera ees poseerida. Hiljem ilmutas ema pilte Fotoluksis, kus ta ise töötas, ja tõi need koju. Ise olin toona umbes 6-aastane.

Tiinekaeas kõik muutus, hakkasin erinevaid hobisid ja trenne proovima – kunstiringidest suusahüppeni. Pärast esimest trenni sain aru, et kuskilt tornist ma küll alla hüppama ei hakka. Fotograafia seose oma lapsepõlvega unustasin täielikult kuni keskkoolini, kus multimeedia õppesuunal fotograafia ja filminduse algkursusi anti. Käisin 32. keskkoolis – megacool atmosfäär ja inimesed.

Fotograafiaga on mul üleüldiselt selline side, et isegi kui võtan mingi muu fookuse elus, tekivad vähe aja pärast ideed ja visioonid, mille ellu viimata jätmine on minu jaoks nagu iseendale valetamine või magamata olek. Seega tuleb fotograafia mind alati ise otsima, nii ka inimesed ja brändid, kellega olen koos töötanud.

Mida pead oma töös kõige tähtsamaks? Mis on olulisimad kriteeriumid, mis peavad täidetud olema?

Pean oma töös kõige tähtsamaks inimesega suhtlemist ja kompromissi. Ilma selle kliki või visiooni ja üksteise mõistmiseta on tööprotsess väga raske. Samuti on siis raske inspireerivat tulemust saada. Muidugi, fotograafi kohustusliku vastusena pean samal ajal oluliseks ilusat valgust ja Photoshopi. Ka nägemust, mida või keda ma üldse interpreteerima hakkan. Pean oluliseks tuua inimeses välja tema olemuse, „midagi”, mis igapäevaelus tihti fassaadi taha jääb. Mind aitab palju visualiseerimine – kujutan ette, milline oleks see wow-lõpptulemus, mida tahan inimestega jagada. Pärast modellidega võttel töötamist on moefotograafil pool tööd alles ees. Hiljem veedan veel palju tunde Photoshopis neid samu inimesi piksli haaval tundma õppides. Seega olen poole kohaga psühholoog, ilukirurg ja digitaalne maalikunstnik.

Miks just moefotograafia? Mis sind selle juures paelub?

See on fun. Moefotograafia seob kunsti ja popkultuuri. Inimesi huvitab, mis on current ja next. Ja mind huvitavad inimesed, kunst ja nende ühendus näitavad, mis on esteetiliselt võimalik. Mulle meeldib oma ala parimatega koostööd teha ja ühele pildile on võimalik päris palju andekust mahutada.

Kuidas kirjeldaksid enda käekirja?

Puhas, lihtne, minimalistlik ja esteetiline, monokroomne, sophisticated, serene, kardinaalne.

Kas mõni projekt on saanud sulle eriti südamelähedaseks? Miks?

Kõik mu tööd ja projektid on väga südamelähedased. Tooksin välja erilised koostööd südamelähedaste inimestega, kellega sünnivad harmoonilised ideed ning kus kõik on omas elemendis ja flow’s. Näiteks Kerli Kõivuga pildistamised on kui hingesugulasega hängimised ja koosloomisel üleliigseid sõnu pole vaja kasutada. Ka Eesti rõivabrändi GUILD Chapter III teaser’i pildistamine, millest sündinud teos on meie jaoks ikooniline ja justkui uus Mona Lisa. Ja koostöö Balami ehk Kätlin Hallikuga, kes on 8 aastat mu muusa olnud.

Milline on siiani olnud sinu karjääri suurim õppetund?

Karjääri suurim positiivne õppetund oli editorial’i pildistamine ajakirjale FAULT Magazine New Yorgis. Kogesin kõige professionaalsemat tööeetikat ja pildistasin tiimiga, kes töötab USA moemaailmas ja teeb koostööd maailma suurimate brändide, artistide ja ajakirjadega.

Karjääri suurim negatiivne õppetund oli 2016. aasta kevadel, kui minult varastati ära kogu fototehnika, koos kaamera ja arvutiga. Sain teadlikumaks, kuidas oma materjali ja tehnikat väärtustada. Ühtlasi sain teada, mis tunne on kunstnikul elada ilma pintsli ja värvita.

Sa näed ka ise hea välja. Kas sulle on kunagi öeldud, et võiksid kaamera tagant hoopis kaamera ette astuda?

Ma väga tänan. Mulle on seda harva öeldud küll, aga kahjuks ma ise sellest väga aru ei saa. Kui vahel edevus või teatraalsus minus esile tulevad, siis olen teinud või lasknud endast (auto)portreesid teha. Mulle meeldib erinevaid karaktereid ja look’e enda peal katsetada ja näidata.

Kas tunned end mõlemal pool kaamerat mugavalt?

Üldiselt tööd tehes tunnen end tõesti mõlemal pool kaamerat mugavalt. Tihtipeale peab ideede selgemaks edasiandmiseks modellidele ette näitama mingit olustikku ja ma ei häbene olla samas paadis inimesega, keda juhendan.

Millega hetkel tegeled ja mida näed end tulevikus tegemas?

Hetkel töötan modellide, eraprojektide ja enda portfoolioga. Tulemas on palju uusi koostöid. Hetkel teen tööd Tallinnas, aga huvi tuntakse ka väljastpoolt. Tulevik on bright. Oodake! Panen päikeseprillid ette.

Nimeta kaks sõna, mis sind kõige rohkem iseloomustavad.

Intuitsioon, visioon.

JÖ tegemistega saad lähemalt tutvuda aadressidel killedbyjo.com ja instagram.com/killedbyjo.

SaveSave

SaveSave

SaveSave

SaveSaveSaveSave

SaveSave

SaveSave

Galerii

Sarnased artiklid

Kommentaarid