10.-16. septembrini toimuv XIII Disainiöö, mille tänavune fookus on inimsõbralikul linnakeskkonnal, avalikustas eelmisel nädalal ametliku programmi ning kostitab kõiki huvilisi muuhulgas ka mitmesuguste väljapanekutega. Selleks, et mahukas programmis orienteerumine kulgeks hõlpsamini, toome välja viis näitust, millele kindlasti pilk peale tasub heita.

Teedrajava arhitektuuri ja vineermööbli lugu

30. augustil Arhitektuurimuuseumis avatav Lutheri tehase välisesindusest väljakasvanud põnev ajaloonäitus toob vaatajateni lisaks Londoni muuseumi teksti- ja pildimaterjalile ka Lutheri tehase tootenäiteid ning replikatsioone Isokoni toodetest, mille arenguloo juures olid Bauhausist tuntud disainerid Walter Gropius, Marcel Breuer jt. Näitus on avatud 30. septembrini.

Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus

Viru Keskuse aatriumis avatakse 10. septembril Eesti Disainiauhinnad 2018 nominentide tööde näitus, kus on väljas tootedisainiauhinna BRUNO, graafilise- ja veebidisaini, teenusedisaini ja noore disaineri preemia SÄSI nominentide tööd. Näitus on avatud 23. septembrini.

Human Cities ehk Inimlikud Linnad

Näitus Human Cities tugineb projektile “INIMLIKUD LINNAD esitab väljakutse linnadele”, mis  käsitleb kaasaegse linna mahtu ja ühisloomet. Balti Jaama ootesaalis avatav näitus on koostatud üheteistkümne linna, sealhulgas Tallinn, nelja aasta koostööl valminud raamatu materjalide põhjal ning kajastab sel perioodil toimunud eksperimente, arutelusid, meistriklasse ning töötubasid. Näitusel esitletakse esimest korda Eesti tiimi lõpp-produkti – lõõgastuskapslit “HÄLO” ning toimub ka projekti tulemusi kokkuvõtva raamatu esitlus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Aalto EXIT Arhitektuurikool

Balti Jaama ootepaviljonis avatav näitus käsitleb kaasaegset Soome arhitektuuri. Näitusel tulevad esitlusele The Exit School of Architecture 14 hiljuti lõpetatud projekti ja diplomitööd, milles on loobutud standardsetest ehitusmeetoditest eesmärgiga leida kaasaegses linnas ja maastikul disainiprobleemidele individuaalsemaid lahendusi, säilitades samal ajal materjalide ja ruumilise väljenduse osas sellised ühised esteetilised väärtused nagu lihtsus ja looduslähedus. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

iF DESIGN Talendiauhind

iF DESIGN TALENDIAUHIND on üks suuremaid ja prestiižsemaid konkursse disaini vallas tudengitele ja äsja ülikooli lõpetanutele. Kaks korda aastas toimuval konkursil on neli erinevat teemat: targad kodud, ühendatud linnad (visioonid linnadest ja nende elanikest), ühiskondlikud väärtused, elu ja inimkond (ühine eksistents), tillukesed korterid (väikese pinna maksimaalne kasutus) ning tulevikutervishoid (tehnoloogia kasutamine teeb meid tervemaks). Disainiöö raames Balti Jaama ootepaviljonis avataval näitusel esitletakse esimese ja teise teema 31 võitjat. Näitus on avatud 10.-16. septembrini.

Lisaks eelpool väljatoodud näitustele soovitab Disainiöö kindlasti läbi astuda ka Ungari digitaalse käsitöö laboratooriumi MOME uusi digitehnoloogiaid otsivalt näituselt Disaini- ja Arhitektuurigaleriis ning vaadata Telliskivi Loomelinnaku Rohelises Saalis disaini- ja arhitektuurikoolide väljapanekut tudengite lõpu- ja koolitöödest. Mõlemad näitused avatakse 11. septembril.

XIII Disainiöö sündmustega saab end kursis hoida Disainiöö veebikodus aadressil www.tallinndesignfestival.com.

Täna, 19. aprillil kell 12.00 toimub Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindava näituse “Hora lupi” avasündmus. Chiesa di Santa Maria delle Penitenti kirikus eksponeeritava näituse loovtiimi kuuluvad kunstnik Edith Karlson ning dramaturg Eero Epner. 60. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 20. aprillist 24. novembrini.

“Mul on väga hea meel, et pika protsessi lõpuks on valmis saanud üks suurepärane näitus. On olnud nii kergemaid kui raskemaid momente, aga siin ta oma rõõmus ja nukruses, brutaalsuses ja ülevuses nüüd meie ees seisab,” sõnas Eesti paviljoni kunstnik Edith Karlson. “Näituse „Hora lupi“ muudab väga eriliseks ka toimumiskoht – tasapisi lagunev Santa Marie delle Penitenti kirik, mis on algusest peale suureks inspiratsiooniks olnud.”

„Eesti jaoks on osalemine Veneetsia kunstibiennaalil oluline võimalus tutvustada meie ainulaadset kunstiskeenet tervele maailmale. See avab uusi uksi riikidevahelisele koostööle, võimaldades kunstnikel luua kontakte ja näidata oma loomingut rahvusvahelisele publikule. Samuti liidab iga selline suur ettevõtmine ka omavahel inimesi, kelle töö vilju näitusel kõige otsemalt näeme. Seekord on kohal ka erakordselt suur hulk eratoetajaid, kelle usku meie kunstimaailma on südantsoojendav näha,“ ütles kultuuriminister Heidy Purga.

„Hora lupi“ ehk hunditund on müütiline hetk enne koitu, mille kohta usutakse, et siis sünnib ja sureb kõige rohkem inimesi. Öö pimedaimat aega, mil kõik tekib ja kaob, võib näha nii kaose haripunktina kui muutuste algatajana. Näitusel lahkab kunstnik inimese primitiivseid tunge nende banaalsuses ja pühalikkuses ning eksponeerib inimese loomalikkusest jutustavaid skulptuure.

Sel aastal asub Eesti paviljon muidu avalikkusele suletud Santa Maria delle Penitenti kirikus. Näituseruume täidavad kunstniku savist ja betoonist skulptuurid, mis on Edith Karlsoni loomingule iseloomulikud. Läbiva sarjana on näitusel sajad savist autoportreed, mille autoriteks on inimesed kunstniku ümbert.

Vaata esimesi fotosid Eesti paviljonist galeriist!

Homme, 19. aprillil avab Fotografiska Tallinn väljapaneku, mis seikleb 50ndate aastate hõrgus ja lummavalt nostalgilises glamuuris. Rajult ekstsentrilise fotograafi Kary H. Laschi näitus „Kuldajastu“ kiikab möödunud aegade hiilgusesse ning toob Fotografiskasse ajastustaarid nagu Salvador Dalí, Pablo Picasso, Sophia Loreni ja Brigitte Bardot.

Prahas sündinud ja Rootsis elanud Kary H. Lasch (1914-1993) oli julge ja avatud looja, kes võitles hetkede eest, mida tabada soovis. Tänu sellele möödus tema karjäär staaride tagatubades, Cannesi filmifestivali kütkestava glamuuri südames ja maailmakuulsate kunstnike seltsis – paikades, kuhu pääsesid vaid valitud. Lasch lähenes oma elukutsele teatava huumoriga, olles vajadusel tõsine, kuid kui olukord seda vähegi lubas, siis lõbus ja absoluutselt pöörane. Nii on Lasch end fotograafia ajalukku talletanud läbi veidruste, tempude ja seikade, mida ainuüksi tema korda suutis saata.

Laschi loomingu keskmes seisab Cannes ühes filmifestivaliga – superstaaridest, režissööridest, ajakirjanikest ja pillavast küllusest koosnev elav organism, mida ilmestasid seiklejad maailma eri paigust. Fotografiskas tuleb esitlusele ligikaudu 75 teost tema fotokogust, mis teevad tagasihüppe Cannesi tähesäras siravasse maailma ning jutustavad erakordseid lugusid võrukaelast fotograafi tegemistest maailmastaaride keskel.

Fotografiska kaasasutaja ja näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul kajastub Laschi fotodel ajastu, mida koheldakse teatava nostalgia, imetleva igatsuse ja tundega, et siis oli kõik võimalik. “Kerge lohakus ja boheemlaslik hoolimatus, elu nautimine ja huumor – need on märksõnad, mis seda näitust kõige paremini iseloomustavad. Seejuures kroonib kõike elegants ja hea maitse, liites fotodel maailma kultuuri ja filmitööstuse, kunstielu ja elukunstnikud. Ennekõike on see näitus aga austusavaldus ühele ääretult põnevale isiksusele, kes jättis meile oma 500 000 teosest koosneva hiiglasliku fotokogu ja hiilgavad lood sellest, kuidas tal õnnestus saada kaamera ette isikud, kes olid paljudele kättesaamatud. Kary lood räägivad sellest, et kui sul on kindel siht silme ees ja uks sinu ees kinni lüüakse, on alati võimalus kasutada teist ust või leida mõni muu loominguline viis oma eesmärk siiski ellu viia,” sõnas Loorents.

Näituse avamisega seonduvalt on publikul võimalik külastada ka eriüritust – 20. aprillil kell 15.00 toimub Fotografiskas erituur Michel Hjorthiga, kes oli Kary H. Laschi lähedane sõber ning on tema arhiivi üks omanikest. Hjorth on näituse avamise puhul Tallinnas ja kohtub Eesti publikuga, et vesta Karyst põnevaid lugusid ning avada näituse telgitaguseid.

Kary H. Laschi näitus jääb avatuks septembrikuu alguseni.