Portail

2018

Meil oli kunagi sõpradega kergelt muigama ajav komme tervitada teineteist 1. jaanuaril sõnadega: „Loodan, et oled terve aasta vähemalt sama särav kui täna hommikul.” Nii soovisin mitmeid aastaid mullijoogist räsitud hommikutel, et see jumala eest nii ei läheks, ent tabasin end samalt mõttelt ka 2018. aasta esimesel hommikul.

Seekord oli asi mullijoogist siiski parajalt kaugel. Nimelt tabas mind jõulude järel külmetus, mis naelutas mu koju põhimõtteliselt terveks jõulupuhkuseks ning tõmbas kriipsu peale ka igasugustele suurejoonelistele aastavahetuspidustustele. Köhase ja nohusena ka 1. jaanuaril ärgates lootsin südamest, et terve aasta selline ei tule. Lisaks andis enesetundele põntsu minu absoluutselt reageerimast keelduv MacBook ja nii ma siis istusin ja mõtlesin, et kui sellise „säraga” peaks kogu aasta kaunistatud olema, siis thank you, but no thank you.

Sellest muserdavast hommikust on nüüd õnneks möödunud nädal – tervis on naasnud, sülearvuti samuti tervenemas ja mõnes mõttes on pea isegi klaarim. Mul võisid jääda küll lugemata kõik uue aasta lubadusi soosivad artiklid, kuid ehk nii oligi tänavu parem. Ja võimalik, et just seetõttu lähen 2018. aastale vastu küll ametlike ülestähendatud lubadusteta, kuid siiski tundega, et tänavu on kõik võimalik. Ja sellest tundest mulle praegu enam kui piisab.

Loodan, et sama klaarsus tabab tänavu teidki!

Sarnased artiklid

Kommentaarid