Copenhagen Fashion Summitit peetakse täna maailma suurimaks jätkusuutlikule moetööstusele pühendatud ürituseks, kus tulevad kokku globaalsete moeettevõtete esindajad, väiksemate disainerbrändide loovjuhid, poliitikud, akadeemikud, meedia ning ei jää puudu ka meie tuleviku pärast muretsevatest kuulsatest nägudest. Kokku oli tänavu konverentsil kõnelejaid ja vestlusringides osalejaid üle 75, kellest nimekamad olid kindlasti moedisainer Stella McCartney, Ameerika Vogue’i moedirektor Tonne Goodman, modellid Amber Valletta, Lily Cole ja Edie Campbell. Teiste seas võtsid sõna ka Taani kroonprintsess Mary; Business of Fashioni, Nike, H&Mi ja Keringi esindajad; Highsnobiety ja Vestiaire Collective’i asutajad, aga ka Euroopa Parlamendi ning Global Fashion Agenda esindajad.
Loomulikult jagub sellisel kahurväel inspireerivaid mõtteid ja ideid nii siia- kui ka teisele poole ookeani, kuid otsustasime ürituse kajastamisega alustada 10 meie jaoks kõige enam kõlama jäänud seisukohaga. Ja kuna mõned mõtted kõlavad paremini nende originaalkeeles, siis jätsime endale vabaduse mõned mõtted tõlkimata jätta. Ehk seetõttu jäävad need ka paremini meelde. Seega, siin need on (ning soovitame soojalt iga loetud tsitaadi järel võtta väike mõttepaus):
„If today 6 out of 10 garments end up in landfill, should we have made those six garments in the first place?” (Paul Dillinger, Levi Strauss & Co.)
„Paraku ei tea täna suurem osa moemaailmas töötavatest inimestestki, et moetööstus on teine kõige reostavam ja meie planeeti hävitavam tööstus, kohe õli- ja naftatööstuse järel.” (Amber Valletta)
„In order to change the system, the entire system needs to be on board.” (Cecilia Strömblad Brännsten, H&M)
„Tarbijatena me täna tegelikult ei tea, kas moeettevõte on läbipaistev või kas ta täidab oma jätkusuutlikke eesmärke nii, nagu väidab. Kui puuduvad selged ja ranged regulatsioonid, võib iga ettevõte ennast kiita just sedaviisi, kuis vaja, ning muu maha vaikida.” (Karin Brinck, ARKET)
„Moemaailm on ju ääretult loominguline. So, fashion should use its creativity and clean up its mess!” (David Fisher)
„Täna on täiesti tavaline, et toidupoes käies vaatad tootemärgistust, uurid toote koostist, päritolu. Meil on vaja jõuda sinnamaale, kus moetoote soetamisel tehakse sama ehk analoogne info oleks saadaval ka rõivakaupluses. Inimesed ei saa teha õigeid otsuseid, kui neil puudub sellekohane info.” (Tonne Goodman, Vogue US)
„Organic cotton is amazing, but there is not enough in the world to supply all of us.” (Julie Guggemos, Target)
„Mina ei usu, et saab olla läbi ja lõhki eetiline ning müüa T-särki vähem kui 10 dollari eest ning maksta õiglast tasu oma tarnijatele selle materjali ning tootmise eest.” (Paul van Zyl, Maiyet)
„Kas te teadsite, et tänasel päeval suudetakse ümber töödelda ainult 2% kogu maailma plastist ning ainult 1% moetööstuse toodangust?” (Stella McCartney)
Ning lõpetuseks:
Kassivideo on alati parim lõpp tõsisel teemal kõnevale ettekandele. Aitäh selle eest, David Roberts!
Nimelt on Zara Studio tänavukevadise kollektsiooni, mis sisaldab omajagu vihjeid 1960ndatele, jäädvustanud ikooniline fotograaf Steven Meisel. Kuna kollektsiooni esemed on naiselikult sensuaalsed, on ka reklaamkampaania saanud sama joont järgiva esteetika. Karl Templeri poolt stiliseeritud komplektides näeb nii pliiatsseelikuid kui ka läbikumavaid kangaid, lillelisi mustreid ning keha kallistavaid siluette – mis kõik sobivad fotosid saatva vintage-hõngulise atmosfääriga.
Tutvu kõnealuse kollektsiooniga galeriis!
Kas kollektsioon jõuab müügile ka Eestisse? Hetkel paistab, et Ameerika turg on see, kellele Studio kollektsiooni osturõõm osaks saab, kuid see ei oleks esimene kord, kus meile jõuavad asjad lihtsalt natuke hiljem.
Vogue Scandinavia veergudel tunnistas Sandra, et oma moekarjääri jooksul jõudis ta küll palju, kuid sügaval sisimas tundis ta, et ei ole veel oma täit potentsiaali saavutanud. 2010. aastal kolis ta Londonisse, et õppida moedisaini London College of Fashion’is. Sel perioodil nägi ilmavalgust ka tema moeblogi “5 inch and up”, mis oli pühendatud kõrgetele kontsadele. Kuigi naine nautis blogija ja hiljem sotsiaalmeedia mõjutaja ametit, oli oma brändi loomine alati tema eesmärk.
Aastate jooksul jõudis Sandra külastada mitmeid nahamesse ja kohtuda ka tootmispartneritega, kuid tõeline edasiminek toimus 2022. aasta lõpus, kui ta otsustas oma prioriteedid ümber hinnata. Koostöö leidmine õige tootmispartneriga Itaalias oli murranguline samm, mis viis brändi kiire arenguni. Kuid siis, 2023. aasta suvel sai naine teada, et ootab last. Nii nägigi tema kingabränd ilmavalgust täpselt kuu enne oma esimese lapse sündi.
View this post on Instagram
Ja millised on Hagelstami esimesed kingapaarid? Brändi loomisel keskendus Sandra mugavusele ja disainile, eesmärgiga pakkuda naistele kõrgeid kontsi, mis on ühtaegu stiilsed ja mugavad. Samuti oli brändi loomisel algusest peale oluline jätkusuutlikkus, mistõttu valiti toodete valmistamiseks ainult Euroopa päritolu, kõrge jälgitavusega Itaalia nahk.
Kiika Hagelstami esimest kollektsiooni galeriis ning veebipoes hagelstam.com!